tag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post4921113322512501385..comments2023-10-21T02:14:38.105-07:00Comments on Tasakaalukunstnik: Surnukspeetud Laps ärkas ellu...TasakaaluKunstnikhttp://www.blogger.com/profile/12710155570865137914noreply@blogger.comBlogger6125tag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-7921119799014726582017-08-01T02:54:04.719-07:002017-08-01T02:54:04.719-07:00Millega lugu lõppes? Maarja mõtles järele, kas ta ...Millega lugu lõppes? Maarja mõtles järele, kas ta ikka tahav neisse valusatesse mälestustesse ja faktidesse sukelduda ning otsustas, et las ajalugu jääb sinna, kus ta senini olnud on. Peale järjekordset nõudlikku kõne teatas Maarja, et helistajad lõpetaksid tema eraellu sekkumise ning kui asjaomasel isikul endal on mingeid soove, siis las ta väljendab end ise. Sellega loeti teema lõppenuks ja tänase päevani on olnud vaikus majas. TasakaaluKunstnikhttps://www.blogger.com/profile/12710155570865137914noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-49505852735368019352016-11-20T07:50:47.879-08:002016-11-20T07:50:47.879-08:00Just see nn Kõrvalseisjatest Inimeste osa selliste...Just see nn Kõrvalseisjatest Inimeste osa sellistes lugudes mind ääretult kurvaks teebki. Minevikku ei saa muuta, see on läinud, kuid milleks vaja anda hinnanguid oludele, mille kõiki fakte ei teata? <br /><br />Ma loodan, et selle Ema hing leiab rahu, kui faktid täpsustuvad ja minevikust tänasesse jõudnud küsimused saavad vastused.TasakaaluKunstnikhttps://www.blogger.com/profile/12710155570865137914noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-57545420008107347552016-11-20T05:11:36.490-08:002016-11-20T05:11:36.490-08:00Oli. Kõik oli just nii, nagu Sa kirjeldasid: öised...Oli. Kõik oli just nii, nagu Sa kirjeldasid: öised miilitsareidid kortereid pidi ("Pass? Sa pole siia sisse kirjutatud, tule kaasa!") ja "sotsiaaltöötaja", kes kinnitas, et nõukogude inimese moraalinorme rikkunud naine käitub ainult siis õigesti, kui oma lapsest vabatahtlikult loobub. Oli kaks rubla kuus vallasema toetust, mis ametiühingubossi poolt vajuhäälselt "litsi valurahaks" tituleeriti ja avalik suhtumine, et pole olemas vallasemasid, on lapsega litsid. <br />Kui raske oli sellest läbi tulla ebakindlatel naistel ja neil, kellel puudus isiklik sotsiaalne turvavõrk, mis oli valmis kukkujat püüdma on raske ette kujutadagi. Olen seda (enda õnneks vaid kõrvalt) näinud, neli "nõukaaegset" last on libistanud mu elu paljude teiste emade elude lähedalt läbi, mälestusi on palju....<br />Su kirjedet lugu on kurb ja julm ning julmus sellesse tuleb just inimestest. Neist, kes tegid oma tegusi "siis" kui neist, kes nüüd rapivad toonaseid ohvreid, tahtmata näha eilset tegelikkust.Kaamoshttps://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-36590332989014142852016-11-20T02:55:22.507-08:002016-11-20T02:55:22.507-08:00ja siin vastan sellele: ajalool on omadus muunduda...ja siin vastan sellele: ajalool on omadus muunduda Edasiandja võtmesse sobivaks. Ja eks igaüks mäletabki läbi oma emotsioonide ja kogemuste ning mida pikem on aeg, mida meenutatakse ning mida valulikumad on need sündmused, seda emotsionaalsemana see edastatakse.<br /><br />Inimesed ja nende mälestused ongi erinevad. Ju siis pole olnud kogemust sattuda hammasratase vahele ja hea ongi. Elu ei ole kunagi olnud must-valge, vaid paljudes kombinatsioonides. Kuidas oriendi targad nelja pimeda poolt katsutud elevanti kirjeldasidki....<br /><br />Minu poolt vahendatud loo Rääkija emotsioonid ja mälestused on sellisel kujul edasi antud nagu nad minuni jõudsid ja selle ema lõpmatut kurbust edasikandev hääl on mul ikka veel kõrvus.<br /><br />Kuid kogemus sellest, kuidas nn vallasemasid peedistamas käidi, see on mul ka endal olemas, kui peale sünnitust (ja sellest on ainult pea 28 aastat tagasi) kaks asjapulka sünnitusmajas püüdsid mulle selgeks teha, kuidas vallasemana (st ma polnud tol ajal oma abikaasaga de jure abiellunud) on raske ja ebaväärikas last kasvatada ning see ei käi kokku ühiskonna normidega. Mina saatsin nad sealt voodiservalt joonelt oma teed tagasi sinna, kus nad tulnud olid. Ja ma ei olnud verinoor, vaid töötav ja õppiv ning kooselus olev inimene. Sama kogemust on jaganud minuga veel inimesi, st mina ei olnud erand. Ju siis olenes see kohast ja ajast ning töötajatest. Tõsi, sotsiaaltöötaja nime nad ei kandnud, kuid sõnumit edastasid. Eriti õõvastav oli see, et seda tehti kogu palatisviibijate juuresolekul ja kõvahäälsena. <br /><br />Meenutused kokku annavad tervikpildi ja eks igal inimesel ongi õigus omadele mälestustele enda jaoks sobivas vormis ja sõnastuses.<br /><br />Palju Head!TasakaaluKunstnikhttps://www.blogger.com/profile/12710155570865137914noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-60035596588467102652016-11-20T02:32:23.450-08:002016-11-20T02:32:23.450-08:00kopeerin siia ühe Anonüümse kommentaari: Vaat kui ...kopeerin siia ühe Anonüümse kommentaari: Vaat kui erinevalt inimesed ajalugu mäletavad. Hoolimata nõukaaja üldisest jõledusest mina küll ei tea, et miilits oleks käinud öösiti inimeste kodudes passe kontrollimas, vähemalt mitte pärast Stalini aega. Pulmadeks raha kogumine polnud eriti kombeks ja kui pruut oli rasedaks jäänud, siis seda enam peeti tavaliselt kiirpulmad ära. Kuigi vallasemaduse pärast ussitasid peamiselt sugulased, riigil oli sellest suhteliselt ükskõik, vallasemadel oli pigem lihtsam korterit saada ja eraldi toetused olid neile ka. Korralike elukommetega vallasema, kellel oli elamispind ja vabaabielu, ei käinud minu teada ka juristid ja sotsiaaltöötajad sünnitusmajas peedistamas. (Siis vist polnudki selliseid sotsiaaltöötajaid, kuna teatavasti "polnud" ka sotsiaalprobleeme.) TasakaaluKunstnikhttps://www.blogger.com/profile/12710155570865137914noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1659416814643638738.post-17027447924041450402016-11-20T01:11:53.969-08:002016-11-20T01:11:53.969-08:00Vaat kui erinevalt inimesed ajalugu mäletavad. Hoo...Vaat kui erinevalt inimesed ajalugu mäletavad. Hoolimata nõukaaja üldisest jõledusest mina küll ei tea, et miilits oleks käinud öösiti inimeste kodudes passe kontrollimas, vähemalt mitte pärast Stalini aega. Pulmadeks raha kogumine polnud eriti kombeks ja kui pruut oli rasedaks jäänud, siis seda enam peeti tavaliselt kiirpulmad ära. Kuigi vallasemaduse pärast ussitasid peamiselt sugulased, riigil oli sellest suhteliselt ükskõik, vallasemadel oli pigem lihtsam korterit saada ja eraldi toetused olid neile ka. Korralike elukommetega vallasema, kellel oli elamispind ja vabaabielu, ei käinud minu teada ka juristid ja sotsiaaltöötajad sünnitusmajas peedistamas. (Siis vist polnudki selliseid sotsiaaltöötajaid, kuna teatavasti "polnud" ka sotsiaalprobleeme.) Anonymousnoreply@blogger.com