kolmapäev, 16. august 2017

....keeraks õige teise külje või paneks pea liiva alla?

Lugesin üle pika aja raamatut Umberto Ecolt, nimega  “Olematu number”. Mind Eco raamatutes lummab sõna valdamine. Loed ja tunned, kuidas kirjapandu lugedes mitmeks mõtteks laiali hargneb. Selle raamatu puhul tekkis tunne nagu oleks lugenud Orwelli 1984 ja Franz Kafka Lossi lõimitud teksti, mille keegi on tänapäevasesse võtmesse kohendanud.

Kui 1984jas kirjutatakse usinasti ringi ajalugu vastavaks aja nõuetele, siis Olematus numbris kirjeldatakse uudiste tootmist selle eheduses lehes, mida pole olemas ja toimetuse eesmärk pole mitte üldsegi ajalehe väljaandmine. Toimetuse reaalsete ajakirjanike ja töötajate arutluskäigud, kuidas ja mida ajalehes (mida olemas pole) kajastada, on suurepärased ja panevad mõtlema, kuidas meedia kujundab inimese mõttemaailma, arvamusi ja hoiakuid. Teema jätkas peas ketramist, kui lugesin täna Dreamgrow postitust Tajuvead: kuidas mõtlemise ja otsustamise mõistmine aitab rohkem müüa.

Inimestega manipuleerimine on teatavasti taunitav. Loomeinimesed on aegade jooksul loonud palju teoseid, mille vahendusel edastatakse inimestele sõnum selle kohta, et see ei ole inimväärikas tegu. ....ja ometi elame me igapäevaselt maailmas, mille alustalad koosnevad inimestega manipuleerimisest. Manipulatsioonitehnikaid kasutame kõik, kes vähem, kes rohkem, kes teadlikult, kes alateadlikult. See nähtamatu piir, kus hea tegu muutub halvaks, on imeõhukene.

Mida aeg edasi, seda enam taban end mõttelt, et Aeg nõuab meilt aina enam mõtlemist ja enda jaoks arukate otsuste tegemist. Ühelt poolt pidev võimaluste paljususe laienemine tekitab teiselt poolt olukorra, kus inimesed on pidevast valikute ja otsuste tegemisest tülpinud. Seda kinnitavad ka ultra-parempoolsete vaadete süvenemine ja nende väljendamine noorte seas.  Tõsi, Inimest tema enda eest ei saa keegi kaitsta, kuid Inimesi ei õpetata elama. Mitte ainult lastekodust nn päris ellu läinud noor ei ole abitu. Sama abituks osutuvad üldjuhul ka ülejäänud noored. Ühelt poolt on neil teovõime ja vastutus oma tegude eest, kuid nad ei ole võimelised hoomama vastutuse tagajärgi. Aga suurlinna tuled on ahvatlevad...

Vabadus tundub olevat magus vili vaid siis, kui ta keelatud on. Me vajame piire. Piire, et tunda end turvaliselt. Vajame kindlustunnet, et suudaksime mõelda ka Maslowi püramiidi ülemiste tippude saavutamisele. Kui ikka kogu aur läheb füüsiliste või turvalisusvajaduste rahuldamistele, ei ole energiat eneseteostusega tegeleda.

Eile kuulasin PISA testi looja Andreas Schleicheri videoloengut sellest, kuidas haridussüsteemi efektiivsemaks muuta, et me tulevik oleks elatav. Selles sõnavõtus väljaöeldud mõtted haakusid eelnevalt kirjapanduga.


Miks on nii, et üldjuhul inimene stagneerub heaolus selle asemel, et areneda?

reede, 11. august 2017

Looderdamisest ja millega lõppeb ebapädev teenindus?

Millest koosneb teenus?
Looderdamine on üks ülimat pingutust nõudev tegevus. Kui mittemidagitegemiseks ei ole võimalust, siis tundub see ulmeliselt mõnus olevat. Kui aga võtta selleks aeg ja siis kohe sügavuti selle tegemisega minna, siis ööpäev on juba üsna kurnav. Just kogesin... tegelikult oli algus väga mõnus. Juba pilvede vaatlemine sobiva muusika saatel annab sisemise rahu. Kui see kultusteadmine – aega ei ole – olemisest lahti harutada, siis muutub maailm oluliselt avaramaks ja värvilisemaks, st näed oluliselt rohkem. Kummaline, kas pole?

Aju ja näpud hakkasid sügelema vaikselt juba eile. Täna ärgates toimis tavapärane rutiin nii loomulikult, et ühtegi painet ega erandisoovi ei tekkinudki. Olen aegade jooksul ka ennem täheldanud, et kui loomulikus ja omases rütmis toimetada, siis on eesmärgini jõudmine palju ressursisäästlikum ja tulemus kvaliteetsem.

Mu letargilisse olemisse sõitis sisse pisuke ja ebameeldiv nägelemine telko, ehk siis sideoperaatoriga. Kuna üks lastest tuiskas põhjalasse, siis ennem minekut palusin hinnapakkumisi olemasolevatelt teenusepakkujatelt, et rahakoti jaoks soodsaim valik teha.

Mingil põhjusel on mu järeltulijate tehnikavidinad kahe erineva telko teenuseid kasutamas. Korra aasta-paari jooksul teen järelpärimisi pakettide osas. Sedakorda siis tingisid olud vajaduse.

Lepingupartner, kelle juures soovisin paketivahetust teha, tegi sobivale paketile nn letihinnast soodsama pakkumise. Uurisin siis ütlasi, et kui teine number ka neile üle tuua, et siis millised on pakkumised. Selgus, et tulemus oli ülipositiivne (ehk siis teenuse maksumus), võrreldes sellega, mida teise telko juures maksan.

Tegime siis kokkuleppe, et muudan olemasoleva numbri paketti, kasutades pakutud nn sõbrahinda ja toon teise numbri ka nende juurde. Muidugi ärkas sellepeale teenuseosutaja, kelle juurest ma numbrit üle tuua soovisin ja peale läbirääkimisi oldi nõus pakkuma senisest pea kolm korda odavamat teenust, kusjuures teenuse sisu jäi samaks. Ratsionalist minus võitis ja võtsin pakkumise vastu, ehk siis kavandatav ületoodav number jäi nende juurde, kus ma juba olin.

Olin rahul. Sain olemasoleva ühe teenuse tasu vähendatud pea kolmekordselt  ja teise juures uue paketi ka veerandi võrra odavamalt. Aga jõulud ei olnud veel käes.

Paketivahetanud telko saatis mulle solvunud toonis meili ja teatas, et kuna numbrit üle ei toodud, siis nemad minule vahetatud paketisoodustust ei rakenda. Mul läksid silmad lugedes paar numbrit suuremaks, et kuidas palun? Olen numbriliikumise võimaluse avanedes kord aasta-paari jooksul ikka hinnapäringuid teinud ja telkode vahel oma numbreid liigutanud, kuid midagi sellist polnud ennem kohanud.

Et nagu kuidas palun? Allkirjastasinn lepingu ja siis kui teenusepakkujale sobivat täiendust ei tule, siis keeldub ta ka sellest kokkuleppest, mis sõlmitud on, samas rakendatakse uus pakett nn letihinnaga? Kusjuures paketivahetamise meilis oli viimane lause, et selle pakkumisega ei kaasne mingeid muid siduvaid kohustusi. Oleks olnud tingimus selline, et kui toon teenusepakkujale juurde ühe numbri, siis saan soodustuse letihinnast. Sellisel juhul oleks käitumine olnud mõistetav. Aga olukorras, kus ma lihtsalt ühe tegevusega üritasin kahe erineva pakkumisega kokkulepeid saavutada?

Minu mõõt igatahes sai täis ja pöördusin telko poole, kelle juurest ma numbrit üle tuua katsetasin ja palusin pakkumist hoopis teise numbri neile ületoomiseks. Sain soodsa ja hea tulemuse. Arvate, et sellega lugu sai otsa? Oi, ei. Seejärel helistas paketti ühepoolselt muutnud teenuseosutaja ja uuris, et miks ma numbrit tahan üle viia. Selgitasin kannatlikult, kuidas sellise olukorrani jõudsin ja millised on põhjused.

Sellepeale oli väike vaikuseminut, aga klienditeenindaja tõelise professionaalina ei olnud veel alla andnud, et kui me teeme Teile veel parema pakkumise, siis kas jääte meile edasi? Mina selle peale vastasin, et kuna ma enam Teie poolt pakutud kokkuleppeid usaldada ei saa, siis just praegu kaotasite ühe pikaaegse kliendi.

Mõtteainest igatahes jagus. Kuidas ühe ja sama teenuseosutaja klienditeenindajad käituvad nii erinevalt, et Kliendi jaoks tekib küsimus, kas neil on ikka sama tööandja? Minu, kui Kliendi, jaoks ei ole vahet, kas ma suhtlen nn letiklienditeenindajaga, kelle volitused on väiksemad või selle teenindajaga, kelle volitused on suuremad. Tulemuseks jääb teenuseosutaja kui selline halba valgusesse, mitte teenindaja A või B.

Eriti kummastav oli kogeda, kui teenuseosutaja hakkab käituma nagu patroneeriv lapsevanem ning kasutama demagoogilisi võtteid. Ütlesin, et kuna meie vahel ei ole perekondlikke sidemeid, vaid tegemist on puhtalt ostu-müügi suhtega, siis ma teen valikud ratsionaalselt, st see on minu raha, mille kättesaamiseks peavad nemad mulle näitama, et nad seda väärivad, mitte vastupidi.


Vot selline episood sumedast suvest. Nautige põhjamaist sumedat suvelõppu!

kolmapäev, 9. august 2017

Omas mulli(de)s

Peaks usinalt tööd tegema, kuid mõtted looklevad hoopis teisi radu. Tegin ajakava lahti ja vaatasin, et võib rahulikult lasta paaril päeval ajalooks saada ilma, et punktist A punkti B peaks aja peale liduma. Kui sisetunne tahab aja võtta ja kalender sellele vastu ei punni, siis tulebki nautida hetke.

Lõpuks ometi on  jõudnud kätte suvi ja see ei soodusta asiseksolemist mitte grammigi. Mitte, et ma midagi muud ka teha tahaks. Naljakas olemine on. Selline tüüne rahu ja tahtmine lihtsalt olla. Ilma mingi eesmärgita. Kuulan muusikad ja aja voogamist.

Eile öösel ei raatsinud uinuda. Augustiöödes on samet. Õhus on selline ootus ja salapära, mis tõmbab. Täiskuu on ka. Mõtlesin just, et kui mu sündimise päeval on täiskuu ja kuuvarjutus, siis ilmselgelt mingit rahulikku ja mahedat aastat järgneda ei saa. Seda näitas ka päev, mis oli täis ääretult palju erinevaid ja kummalisi sõnumeid ning inimesi. Näis, kuidas edasi läheb.

Peagi algab järjekordne töine periood ja suvetöö aeg saab läbi. Siis dikteerib tempot kell. Vale jutt ju tegelikult. Kes neid lubadusi on jaganud ja kalendrit täitnud? Egas ajakava end ise ei täida. Aga tore on ju kujutleda, et keegi teine elu tihedaks elab.  Vastutust oma tegude eest kellegi teise kaelapeale sokutada on ka tore, siis vähemalt on illusioon, et keegi teine on põhjustanud olukorra, mis pea ringikäima ajab. Siis on enesepettuse magusateks hetkedeks rohkem põhjust. Mis muidugi suuremas plaanis on täielik ressursiraiskamine.

Jäin eile öösel mõtisklema, miks me ei luba end endal õnnelikuna või rahulolevana tunda. Ikka hakkab mingi kahtluseuss kuskil sisemuses pead tõstma, et kuidas ma nüüd siis niiviisi saan... Ja edasi läheb hullemaks: äkki kaetab keegi veel olemise ära, et see tuleb sügavale hingepõhja ära peita. Ei näita mitte mingil juhul välja seda, et olemine on helge. Selle eest kuulevad kõik, kui jama olemine on ja mida kõike võiks rohkem olla ja kuidas maailm meid ei mõista.

Argipäevas on kõike niigi liiga palju ja seda helget ning head olemist oleks patt mitte jagada. Milles peitub see matemaatiline salapära, et kui negatiivsust jagada, siis see lahustub, ehk kahaneb ning kui positiivsust jagada, siis see võimendub, ehk suureneb. Loogiliselt peaks ju jagama mõlemaid pooli. Suurenenud positiivsuse hulk muideks vähendab võimalust negatiivsuse kogemiseks.

Lähen teen ühe kohvi veel ja vaatan, mida huvitavat päeval mulle veel tänaseks pakkuda on. Head olemist!





....keeraks õige teise külje või paneks pea liiva alla?

Lugesin üle pika aja raamatut Umberto Ecolt, nimega   “Olematu number” . Mind Eco raamatutes lummab sõna valdamine. Loed ja tunned, kuida...