esmaspäev, 4. juuli 2016

Tasakaalukunst



Tasakaalukunsti all mõtlen eelkõige seda, kuidas saavutada või hoida oma hingerahu, positiivset meelt ning sisemist terviklikkust. Meedias on palju kirjutisi ning reklaame erinevatele eneseabi üritustele, mis aitaksid ohjata oma negatiivseid emotsioone, pingeid, stressi, unehäireid, suhteid jnejne. Inimesed on erinevad ja igaühel on võimalus leida just tema jaoks sobiv lahendus.

Tänapäeva kiires ja infokülluses olevas keskkonnas võib sageli avastada end olukorras, kus tuntakse end Atlasena, kelle kukil ei ole mitte ainult maailm, vaid ka kilpkonn ja elevandid ning argipäevas olemine on vaid ärevusseisund: pinnapeale hingamine, käte värisemine, mõtete katkemine, unehäired, enesekindluse kõikumine, suutmatus leida sobivat väljendit, soovimatus suhelda jnejne. Samas võib hoolikalt hoitud ja valvatud sisemise tasakaalu kaotada hetkega, kui elatakse läbi üliemotsionaalseid olukordi (rasked haigused, õnnetused jne).

Sellises seisundis pikema aja jooksul elamine vähendab elukvaliteeti ning kui Inimene seda ei lahenda, siis tekivad ühel hetkel tervisehäired (sh ka vaimsed). Me nimetame selliseid Inimesi sageli pahadeks, kibestunud ja õelateks Inimesteks, kellega koos olla on raske ja ka ebameeldiv.

Ma ei ole terapeut, ka mitte müstik või esoteerik või mõne muu tervendamisviisi esindaja. Kuid minu elus on olnud mitmeid orkaane, mis on mind alustaladeni läbi raputanud;  muutnud mingiks ajaks mõtlemis- ja tegevusvõimetuks. Vahendan vaid seda, mida olen läbi elanud ja kuidas neist olukordadest välja tulnud. Küll armilisena, kuid mu huumorisoolikas toimib jätkuvalt; ma olen endiselt positiivse maailmanägemusega; usun, et Inimesed on oma loomult head ja kõik lood ei lõpe halvasti.

Vanarahva sõnade kohaselt pidid armid kaunistama Meest ja mis ei tapa, see pidi vaid tugevamaks tegema ja Aeg pidi parandama kõik haavad. Oma kogemustele tuginedes ütlen, et armide kohalt naha elastsust taastada ei ole võimalik ja ma parem oleks nõrgem ning parema meelega ei oleks elanud läbi kõike neid olukordi, mis mind nende ütlemiste järgi on tugevamaks teinud ning Aeg leevendab, kuid ei muuda asju/olukordi olematuks. Ja ma tean, et siin reaalsuses ei ole mitte kedagi/midagi garanteeritud ja püsivat.

Selle Tasakaalukunstniku märksõna (või sildi) all jagan kõike seda, mis on aidanud mul säilitada tervet meelt (tõsi, küll armilist) ja lootust, et homne on alati helgem.

Head Lugemist!




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kohtumisest maailmaga ja jalustrabav elamusreis

Kolm päeva isolatsioonis ja sisemus oli valmis tegema mida iganes, et maailmaga kohtuda. Üksasi on vabatahtlik eraldatus, teiseks muutu...