esmaspäev, 5. detsember 2016

Blogitrollidest ja - kollidest

Eile oli lugemise ja mõtetes uitamise päev. Täiesti irratsionaalne dimensioonidevahele lõksujäänu enesetunne. Ma olen alles kuskil seal ja sisemus ei näita üldse soovi siia reaalsusesse tagasi tulla. Lugesin eile vaheldumisi raamatut John Steele “Vahimehed” ja blogisid. Mingil hetkel kadus reaalsus ära. 

Kuulun nende lugejate hulka, kes mitte ei loe raamatuid, vaid vaatavaid neid: st alustad lugemisega ja siis on ühel hetkel film: ei ole kirjaread, vaid oledki keset sündmusi.  Ja nii ma siis sellest kirjutatud maailmast väljapääsu otsin.  

Arginädal on juba mürinal käima läinud. Olen paar töökõne ära pidanud ja tunnen end tõeliselt lõhestununa. Õnneks on täna nn kirjutamisepäev, seega päris tulnukana kuskil käituma ei hakka. Ronin tasapisi välja kirjapandud maailmadest päris reaalsusesse.

Peale ühe postituse lugemist jäi pähe juurduma Kommijate teema. Jõudsin selleni ringiga ikka tagasi. Mis põhjustab seda verbaalset kõhulahtisust? Milleks on vaja minna kellegi ajaveebi läbustama? Arvamuse avaldamine või arutelu tekkimine kirjutise järellainetuses on igati tervitatav. Kuid milleks lajatada subjektiivseid, isiklikuks minevaid hinnanguid kellegi ajaveebi? See on nagu sõnnikuste laudakummikutega teise inimese elutuppa marssimine.

Ja edasi: marsib Kommija ajaveebi elutuppa, ajab jalad harki ning nõuab, et Blogija tõendeid hakkaks esitama, et muidu ta ei usu. Halloo! Lugeja valik ju - tahad usu, tahad ära usu. Keegi ei pea kellelegi miskit tõestama. Seda liiki Kommijad saabki nimetada Trollijateks või Kollijateks nagu viidatud blogis Autor tegi.  Ajaveebide lugemisega on nagu telekanalitega, kui ei sobi, siis vaheta lehte/kanalit.

Lugupidamine teiste inimeste (sh nende mõtete vastu) algab ikkagi Inimesest endast.  Trollija sisemise ilu teiste ajaveebi paiskamine ei muuda Blogija mõtteid või sisetundeid teisemaks, kaheldavaks või tõendamatuks.

Ja juhul, kui sellel Trollijal/Kommijal on oma ajaveeb, kuhu sarnased omi sõnnikusi kummikujälgi jätmas käivad, siis on maailm ebaõiglane? Meeldetuletuseks – kõik öeldud sõnad ja tehtud teod jõuavad Ütlejani/Tegijani tagasi, aja küsimus vaid, millal.

Head alanud arginädalat!


4 kommentaari:

  1. Paneme siis serviti sita.. laujupiga
    Kõõõikon väga subjektiivne. Igasugune kontraargument saab ilmselt trollinguks tituleeritud.
    Sihilikult kirjutan nüüd siia, sest olen kange troll.
    Muidugi pole vaja lugeda kui ei meeldi.
    Aga kas ikirjutada üldse on vaja?
    vanasti oli moes päeviku lauasahtlisse kirjutamine.
    Sinna ei saanud kommentaari jätta.
    Võibolla peaks taaselustama?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suurepärane stiilinäide. Tänan! Loodan, et päev on nüüd helgem ja enesetundele mõjus positiivselt, siis on vähemalt midagi head saavutatud.

      Palju küsimusi-vastuseid. Tore, kui Inimestel sildid alati valmis on. Ka neile mõtetele ja kirjutistele, mida veel olemaski pole. Siis jääb vähemalt veendumus endas alles, et oli ju õigus.

      Retro on alati moes olnud ja kirjutamine sahtlisse annab vabastava olemise. Tänapäeval on see täiesti eraldi teraapiavorm ja see oleks abiks ka selliste eneseväljendatele, millele ma just vastust kirjutan.

      Nii et palju toredaid hetki!

      Kustuta
  2. Ootaks Tasakaalukunstnikult rohkem tasakaalus maallmapilti ja arusaamist maailmast kui tervikust. Ka sinu sõnad ja teod annavad sinule tagassidet olenematta su soovidest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere Lugupeetud LemmikAnonüümn!

      Soovid ja nende täitumise ootus on tore tegevus. Alati võib oodata. Jõudu!

      Tingiva kõneviisi kasutamine jätab Ootajale vabad käed nii rõõmustamiseks kui ka pettumiseks.

      Mis puudutab viimast lausest, siis kindlasti minu sõnad ja teod jõuavad tagasi minu endani. Selles olen ma veendunud.

      Palju head Trollimist!

      Kustuta

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...