teisipäev, 14. november 2017

Kui end ise nurka mängida...

Kui ennast ise ei hoia, siis ei hoia Sind ka keegi teine. Nii juhtub, kui mõtlemata tervikule, annad sõrme huvitavatele pakkumistele. Ehk siis, teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Pealegi on tagantjärele tarkus täppisteadus ja üldse, analoogseid ütlemisi võiks muudkui jätkata.

Ma kolmas päev mõtisklen, kuidas saab üks inimene NII juhmakas olla. Juhtus see, et laupäeva õhtul töistelt toimetustelt koju jõudes tabas mind esmalt energiakriis, st vappekülm, mis lõpuks palavikuna väljendus. Mu viimase paari aasta kehatemperatuur on nagu alajahtunul, üle 35,4 kraadi display'l ei näidata. Nii et 37,4 kraadi juures  tekib juba tõeline kaaluta oleku tunne ja kui näit üle 38 jõuab, siis pole ulmefilme telekast enam vaadata vaja. Maailm on nagu akvaarium.

Ilmselgelt keeldus mu organism minuga koostööst ja tekitas olukorra, kus ma peangi teki alla olema ja end välja puhkama. Pühapäevast ma suurt ei mäleta, kuid eile logistikat ümberkorraldades oli olemine ikka väga dimensiooniväline. Täna on vähemalt pea klaar ja hommikul oli harjumuspärane kehatemperatuur naasnud. Andsin endale pühaliku vande, et veedan ka tänase päeva koduarestis ja kohtun maailmaga homme.

Mille hea pärast ei suuda inimene ennetavalt mõelda oma tegude võimalike tagajärgede üle? Oleks siis veel, et tegemist pole isikliku heaoluga. Vaja ikka Elu Kiirteel kurve sirgeks vedada, selmet enda jaoks sobivas tempos eesmärgi poole kulgeda. Kus kohast tuleneb eelnev kogemuse unustamine? Ma ju tean, millega ma lõpetan, kui endast ei hooli. Varajane alzheimer oleks ainus tõsiseltvõetav argument.

Üks põhjustest kindlasti see, et lubaduste väljapeilimisel on rõhutud abile, st stiilis: ole hea, tule appi...; teine kindlasti see, et...üüratult põnev on lahenduste leidmine... ja nii võib jätkata. Kuid...teovõimetuks muutun vaid mina ise. Lammas, ma ju räägin (õigemini kirjutan). Sellised õppetunnid ei taga kunagi seda, et enam ei tee, vaid ainult seda, et niipea ei juhtu. Ajalises mõttes siis nii pool aastat või sinnakanti.

Pole iriseda ka kellegi kallal peale enda. Käisin juba peegli ees monoloogi pidamas. Loodan, et jääb meelde (vähemalt mõneks ajaks). Kasslastel on kerge provokatsioonidele alluda: piisab mängu ilust, kui silmad eelseisvast mõnust kissi tõmbuvad...

Ahjaa,  lapsed soovisid isadepäeval puhul õnne. Kui küsivalt otsa vaatasin, siis tuli vastuseks, et täidad isarolli ju ka, et täiesti päevakohane. Optimeeritud ressursid, pole parata, aja nõue ikkagi.

Ma lähen ja mõtisklen sedakorda samm ettepoole, et kuidas vältida olukorda, kus ma kõva häälega JAA tahan öelda, kui ainus mõistlik lahendus on vastata, et tänan, palun mõni aeg hiljem või siis, et aitäh pakkumast, ei ole minu jaoks (täna).


Häid valikuid ja hoolige endast!

6 kommentaari:

  1. Ahh sa oskad nii kenasti kirjutada, et alati loen kolm korda :) Aga edu EI ütlemisel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan! ratsionaalsus kaob ju kohe, kui miskit nn head pakutakse. usun, et nüüd mõneks ajaks rahu endaga tehtud ja ei allu provokatsioonidele (vähemalt järelemõtlemata).

      Head!

      Kustuta
  2. Pole midagi uut siin ilma peal. Nendelt, kes teevad, neilt ka nõutakse rohkem ja teised võivad vaid nurga taga itsitada et vaat kus loll, rügab nagu adrahobune.
    Mina olen õnneks õppinud "Ei" ütlema ja seda üpris konkreetselt. Nii konkreetselt et seljataga tekkis lausa pahahaisuline sisin-visin, kui ukse enda järel sulgesin. Nüüd saavad teised seda rügamist maitsta, mina aga naudin rõõmsalt tasakaalu ja taastatud tervist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Palju õnne! muljetavaldav oskus, mis on olemas vähestel. kõik vastab tõele jah. ma ka kohati olen sama osav. arendamist vajab see koht, kus pakkumine on põnev, sisetunne ütleb, et nõrgemale tehakse liiga jms. aga ma arenen.

      mis peamine kogu selle kustumise juures on, on see, et mis eeskuju ma lastele annan. ise räägin, et ennast peab hoidma ja planeerimine on võti ja siis niimoodi...kaua ei jaksa ka negatiivne eeskuju olla ju. ja egas lõpmatuseni seda kirikuõpetaja juttu ka leierdada ei viitsi, et ärge käige minu tegude, vaid minu sõnade järele. pealegi, kui mina end nn tühjaks töötan, siis peavad lapsed minu eest hoolitsema. lisaks sellele hakkavad nad ka joonelt muretsema. kusjuures täiesti minu oma tehtud lolluste tõttu. aah, mõtlesin kohe terve eilse päeva, kui jabur ja vastutustundetu saab olla ning mis selle mõte oli.

      aga see, mis tehtud, see tehtud. tegin järeldused ja lähend edasi.

      Head!

      Kustuta
  3. Kui kõik paha ära keelata, ja siis sellest heast veel pool pahaks lugeda jne. ,siis saadki justkui enda hea nurga ja kui veel ja veel hea olla siis tunnetki, et maailm on su vastu paha ja oledki saanud oma nurga. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mhmh, miskit sinnakanti jah...on roos, on roos, on roos ja mitu korda on võimalik samasse jõkke astuda...

      Elu on ilus!

      Kustuta

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...