esmaspäev, 1. jaanuar 2018

Alanud täiesti uus aasta...

uude aastasse...
Järjekordne uus aasta on alanud.  Ernst Hemingway on kirjutanud: 
Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja.
Nii et tarka ostlemist selles kaubamajas; et alanud aastas oleks põhjust rohkem südamest naerda; et Teie ümber oleks inimesed, keda usaldate; et hoolivus ja tähelepanelikkus oleks osa argipäevast; et päeva lõpetades oleks rahulolu olemises ning et hommikuti ärgates oleks päike ka siis hinges, kui taevas on pilvedel kõhud vastu maad! 

Tsitaadid on head. Suudavad lühidalt kirjeldada mõtet, mis oma peas kuidagi sõnadeks ei saa. Vahel õnnestub ka muidugi, kuid lihtsam on tsiteerida.  Kui nüüd vooluga kaasa minna, siis peaks kirja panema rivi lubadusi, mida kõike uuel aastal teha tuleks või paremaks saaks. Kuid kõik oluline on juba ammu lubatud ja seatud ning miskit uut pole. Pigem siis niipidi, et kõik see, mis seatud on, ka realiseeruks ning et selleks jätkuks jõud, tahtmist ja visadust! aah, ärgem unustagem tervist, see on kõige peamine ja kõige alus!

Jäin ennist mõtlema Ebapärlikarbi poolt esitatud küsimuse üle, et milline on ideaalne vana-aasta õhtu! Ilmselt sõltub kõik tujust, võimalustest, vajadustest jms. Lasin silme eest läbi eelnenud aastate vana-aasta õhtuid ja kõik on olnud just nn Õiged. Olen võtnud vastu külalisi, olen ise külas käinud, osalenud vastuvõttudel jms. Teist aastat järjest olen olnud üksinda kodus. Ilmselt oleksin olnud üksinda kodus ka siis, kui terve oleksin olnud.

Ennem, kui lapsed mööda linna laiali jaotusid, tegime ühise õhtusöögi ja siis saabus elamisse vaikus. Muusika, küünlad, mõtted, sisemine rambus... ja siis kell üksteist algas ülelinnaline ilutulestik, mis vaibus ca kella poole kahe paiku, Minu kaval plaan võtta uus aasta vastu magades ei õnnestunud, sest Kassitaadile see müra ei sobinud ja ma hoidsin teda ca tunnijagu süles. Jõudsingi järeldusele, et eks igas eluetapis ole see nn ideaalne vana-aasta õhtu tiba erineva moega. 

Vot sellised lood siis alanud tutika aasta esimeseks päevaks. Homsest hakkab maailm tasapisi pidustuste hooajast toibuma ja käivitub tavaline argirütm. Viimane nädal puhkusest on alanud ja kavatsen selle viimase mikromeetrini ära kasutada, sest olemine on juba enam-vähem inimesemoodi. 

Head jätku!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...