Kirjutaks
midagigi. Lükkasin päeva käima ja jõudsin sinnamaale, kus kõik logistilised
tegevused on tehtud ja aeg oleks sisuliste asjade kallale asuda. Paganama
Pegasus on aga plehku pannud. Pilved on taevas väga ägedad. Tõelised
kunstiteosed. Ilmselt see loominguline osa minust läkski loodust nautlema. Ma
olen kannatlik ja ootan ta ära.
Vahepeal lugesin
blogisid ja jäin mõtlema selle üle, kus Indigoaalane kirjutas söögitegemisest.
Söögitegemiseharjumus ilmselgelt pärineb minu puhul lapsepõlvest. Ema ja
vanaema poolt meeltesse raiutud reegel, et söök peab olema omatehtud, alati olemas ja hea välimusega. Esiemad olid väga hea käega kokkajad. Pealegi oli meie söögilaua
ümber alati vähemalt viis inimest.
Söögitegemine on mõnus. See lõõgastab ja tulemus rõõmustab
meeli. On aastaaegadele omased toidud. Sügisest kevadeni on palju paja- ja ahjuroogasid.
Lihtne teha ja silmale ilus vaadata. Korra nädalas kindlasti supp. Toidud varieeruvad ka
aastaaegade lõikes. Nädalavahetuse toidud on pikema valmismisajaga ja rohkem
tegutsemist nõudvad. Suveti kombineerituna erinevaid salateid ja nn külmtoitu. Lasteaeda minnes keeldusid lapsed esimese nädala toitu söömast, sest maitse oli liiga erinev ja välimus võõras.
Kui lapsed
väiksed olid, siis sai alguse kuldreegel, mille nimetasin Home Made Fast Food’iks.
Tähendus tuli sellest, et köögis askeldamise algusest kuni toidu taldrikule
jõudmiseni ei tohtinud kuluda rohkem kui tund aega.
Põhjus oli väga
lihtne – kojujõudmise hetkest ei väisnud lapsed esitamast küsimust, et millal
toit valmis saab. See tund aega oli nende kannatuse optimaalne piir ennem, kui
nad võileibade kallale asusid.
Kuna meid istus
söögilaua ääres alati vähemalt viis inimest, siis oli ka selge see, et igal
juhul on omavalmistatud toit ressursisäästlikum lisaks sellele, et tervislikum
on. Laste kasvades järgisin nende toitumist üsna hoolega. Põhjus väga lihtne –
kasvavale organismile on vaja piisaval hulgal vajalike toitaineid, et mingeid
jamasid ei tekiks. Eelistan alati jamade ennetamist tagajärgede
likvideerimisele.
Ilmselt esiemade
kasvatus toitumise tähtsusest. Ema töötas psühhoneuroloogia haigla laste osakonnas
ja vedas mind teismeliseeas vaatama anoreksia- ja buliimiahaigeid lapsi ning olin
sunnitud kuulama pikki loenguid toitumise olulisusest.
Lisaks oma
lastele oli söögilaua ääres sageli ka laste sõpru. Nii et juba kogused, mida
valmistada tuli, olid keskmisest suuremad. Ema mul kunagi naeris, kui kaksikud
sündisid, et nüüd tuleb osta kõik uued potid-pannid ja ükski ei saa olla
väiksem kui viieliitrine. Harva jäi midagi teiseks õhtuks. Tavaliselt lapsed
koolist tulles tegid põhja peale sellele, mis eelmisel õhtul alles oli jäänud.
Toitumine on
oluline. Lihtne, maitsev ja isetehtud. Hoiab organismi töökorras ja teeb
meeltele pai. Head kokkamist!