Ood Emadele

Ootan mõnda geniaalselt ideed. Eksole. Tunne on selline, et kohekohe tuleb. Ikka jõuab päev õhtusse ilma selleta. Nali. Eile õhtul kodu poole jalutades mõtlesin selle peale, et maailm on lakkamatus liikumises. Tänaval olid Inimesed teel mingis nende jaoks valitud suundades. Akendes olid tuled. Kodudes toimetasid inimesed omi asju. Astusin vaikselt ja vaatlesin. Proovisin võimalikult palju detaile tähele panna. Oleksin võinud sama hästi olla ükskõik millises teises asustatud Eestimaa punktis ja kõik oleks olnud sama. Elu vääramatu kulg.

Lugesin Ritsiku postitust ja saabus äratundmise koht. Olen kordi endale samu küsimusi esitanud. Maailmas on justkui kõik omas toimlemises, ainult kodus ei toimu suur miskit, kui ise käsi külge ei pane või siis piisavalt ei korralda. Kodus on universumi kese ema. Tema toimetamise ulatus ja maht saavad alles siis arusaadavaks, kui ta mingil põhjusel ei toimeta. Emad lihtsalt teevad nn möödaminnes kõik ära. Vahel porisevad, kuid selle käigus käed muudkui toimetavad.

Hea on tulla tegemistelt koju, kui kõik on justkui imeväel tehtud. Eile oligi mul see üks päev, kus koju tulles oli vaja vaid riided vahetada ja sööma asuda ning ülejäänud õhtu oli lihtsalt puhkamiseks. Koduhaldjas oli kõik ära toimetanud. Kui lapsed väiksed olid, siis koju saabudes algas nn teine tööpäev. Lisaks majapidamistoimetustele olid kõigil kolmel lapsel omad asjad, mis vajasid kohe jagamist ja lahendamist. Ja abikaasa, kellega oli vaja päeva jagada. Seal taamal olin kuskil ma ise, kelle jaoks oli ka vaja aega.

Selle kõige ärategemiseks oli vaid poole tööpäevapikkune aeg ennem, kui maja öörahusse vajus. Päeva algusega algas kõik otsast peale. Maratonijooksja on emaksolemise kõrval lahja algaja. Tema jookseb oma distantsi ära ja siis saab mingigi aja hinge tõmmata, et siis järgmistele treeningutele ja võistlustele pühendada. Mul abikaasa kunagi ütles, et tema töö võrreldes emaks- ja perenaiseksolemisega on nagu Õpipoisi oma Meistri töökojas.

Vaatlen vahel  oma Suurt Last, kes ka ema ja Naine on ning imetlen seda vastupidavust, kannatlikkust ja logistikavõimet. Ilmselt selles rattas olles ei saagi aru, et ollakse justkui mustkunstnikud. Elu lakkamatu ringkäik.

Kõikidele Emadele palju Häid ja Helgeid Hetki!