Klikimagnetist postitused
on vahelduseks otsa saanud. Jätkub tavapärane rutiin. Olen tööpäeva jooksul
tegelenud suhtlemise ja mõtete sõnadesse vormistamisega ning jäin tooli istuma
ning kaugusesse vahtima. Sõrmed liikusid omatahtsi ja kui silm fokusseeris
ekraanil olevat teksti, siis leidsin end oma blogist. Tagumine aeg blogist tiba eemal hoida, et
välistada harjumuse kujunemist. Teen pausi-eelse postituse ja jätan blogi mõneks päevaks oma
elu elama.
Järgmisel nädalal
alustan loengutega. See on järgmine samm tempo tihedamaks muutmisel. Vaja
kriitilise pilguga ennem alustamist elamisele pilk peale visata, mida ette ära teha
saab, et välistaks tegemata asjade kuhjumist lähimaks paariks nädalaks.
Üle-eile hakkas
meedias trall ja tagaajamine ID-kaardi kiibi turvariski teemal. Kuna valimised
on lähedal, siis igaüks, kes tunneb end pisutki õigustatuna sõna võtma, seda ka
teinud on. Vähem ja rohkem avalikud tegelased. Paanikaosakonna käivitamine
toimub täiel rindel. Tulemuseks on inimesed segaduses.
Meedia on täis jaburaid
ja selgelt manipuleerimistunnustega sõnavõtte. Ma ei kavatsegi neid siin
lingina esitada. Tähelepanu alt on teenimatult välja jäänud pädevate ja asjaomaste
isikute sõnumid. Mulle meeldib RIA endise pealiku sõnavõtt
Postimehes ja PPA poolt Tarbija24-jas kokkuvõtlik artikkel korduma kippuvate küsimustega.
Küsimused viimati
nimetatud artiklis annavad aimu, kuidas inimestele hunniku demagoogiliste uudisnuppude
avaldamine mõjunud on. Lisaks eelnevale näitab täitevvõimu PR-i oskusi meedia
käitlemisel ka üle kahekordne mobiil-ID-de väljastamine. Nii palju siis kriisikommunikatsiooniplaanidest ja õppustest, mida kilomeetrite kaupa valitsusasutustes
koostatakse.
Inimesteni ei suudeta tuua ja veenvalt esitada selget, usaldusväärset ning arusaadavat sõnumit. Küll aga püüab
igaüks liikvele läinud meedialaviinis endale sobivat surfilauda leida, et saada
see nn 2 minutit kuulsust.
Säilitagem palun
terve talupojamõistus!
Kas talupoja mõistus on esimesed 3 klassi ?
VastaKustutavot ei saagi aru, mida Kommenteerija selle kolme klassi all mõtles? palun abi arusaamiseks. terve talupojamõistus tähendab minu arusaamist mööda seda, et hinnatakse kriitiliselt igasugu infot, mida pakutakse, ehk siis lähtutakse tervest mõistusest.
KustutaTüüpiline "mitteuudis" millest seoses lähenevate valimistega on tehtud "megauudis". Nagu kuritegude uurimisel on süüdlase leidmiseks kaval alustada punktist: "kellele see kasulikuks võiks osutuda". Millalgi hiljem muidugi selgub ka tegelik olukord aga selleks ajaks on kahju juba tehtud inimeste usalduse õõnestamise näol. Soovitan mitte lasta end massipsühhoosist kaasa kiskuda, kuulake mis asjatundjad ütlevad, mitte mida tädi Maali saunas räägib. Samuti ei maksa uskuda lugusid "too ütles seda nendele", lugege ikka avaldusi originaalallikatest.
VastaKustutaP.S. Muideks üks blogijatest on asjaga päris hästi kursis, ootan huviga millal Kaur oma arvamust avaldab.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kuni-pole-teavet-reaalse-ohu-kohta-on-otsus-selge-e-haaletamine-toimub?id=79427072
Mis teid huvitab?
KustutaAjakirjandus on kõik minu arust kenasti lahti kirjutanud.
Olukord on nagu krüptos ikka.
Kõik on põhimõtteliselt "rünnatav". (Rünne ehk "attack" siis selle sõna krüptoloogilises mõttes, https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptanalysis).
Süsteemide disainimise aegu on ründed / nõrkused isegi teoreetiliselt ilmvõimatud, nõudes arvutamiseks kõikide universumi aatomite kasutamist ja triljonit aastat aega. Matemaatika edeneb, iga uue tööga ressursikulu väheneb - mõnega kaks, mõnega tuhat või miljard korda. Mingil hetkel on protokollid ja lahendused seisus, kus tuleb hakata mõtlema vanade mahajätmise ja uute peale ülekolimise peale. Sel ajal on ründed endiselt teoreetilised, nõudes liiga palju aega-raha. Mingil hetkel muutub rünne praktiliselt tehtavaks. Keegi leiutab-kirjutab reaalsed tööriistad (tarkvara vms), tekib turva-auk või vähemalt reaalne oht.
Me oleme hetkel selles keskmises faasis - matemaatika tegi hüppe, meie ja ka teiste jaoks ootamatult kiiresti, ja me peame hakkama ennast kärmelt liigutama. Eesti eripära on see, et meie avalik haldus ja töökorraldus on konkreetse lahendusega väga tihedalt seotud, seega on meil kiirem kui teistel.
selge on see, et mille inimene on kokku pannud, selle saab ka lahti harutada. ressursside küsimus vaid. ma arutlesin selle üle, kuidas sõnumit inimeseni viiakse ja kuidas saadetud sõnumid prioriteeritakse. st loetavaks osutub mitte pädevate isikute poolt edastatu (kes pole nii atraktiivsed/tuntud, vaid nende sõnum, kes selle uudise oma reele kohaseks on toimetanud.
KustutaNii RIA kui muud asjaomased organisatsioonid ja nende kõneisikute poolt on edastatud sisukad ja inimkeelsed sõnumid. Kuid see muu seltskond... ütlete nüüd, et eks inimesed ise peavad oskama valikuid teha, et nn õige sõnumini jõuda. õige. kuid paraku nii tekivadki linnalegendid ja sellises olukorras pole nende legendide teke pikemas perspetkiivis hea. sest ka välismaailm monitoorib meie meediat. aga see selleks.
Postituse kirjutasin ajendatuna hunnikutest telefonikõnedest ja meilidest, mida sain. st inimesed olid segaduses, et tippametnike poolt ja politilise vankri ette teema rakendanud isikute sõnumid olid vastukäivad ja nende loetavus ning pöördumiste arv mattis enda alla need nn asjalikud sõnumid. Teades, kuidas meedia uudiseid käitleb, siis tekkis küsimus, et mis veel selle fakti taga olla võib jne. kirjutajateks olid palju piiritagused vanad kolleegid ja koostööpartnerid, kes uurisid, et mis tegelikult toimub.
Üleni terve mõistus on kaalutlev ja vaba emotsioonidest, sa ei erine kuidagi nendest sõnakõksutajatest ja manipuleeriatest kui kasutad samu mõtteid ja väljendusi, aga sa võid olla ka nii läbiimbunud sellest,et see ongi sinu reaalsus.
VastaKustutahuvitav, kas mõnda sellist nn pärisinimest on ka olemas, kes täiesti emotsioonivaba ja üdini ratsionaalne on?
Kustutakui keegi ütleb, et teda meedia mingil moel ei mõjuta või emotsioonituks jätab, siis ei ole see kindlasti tõsi. tänane maailm on meie kõigi reaalsus, kes me siin elame. see, kas me seda mõju teadvustame või mitte, see on iseasi.
või ei saanud ma aru, milles kirjutatud kommentaari mõte seisnes.
Taoline olukord toob kenasti välja selle, kuidas tegelikult käib igal tasandil üsna tuim lahmimine ja tõde(mis loom see üldse on..?) on umbes tagant poolt viies asi, mis oluliseks osutub. Loomulikult kõike tehakse ja vaieldakse "tõe" nimel. Aga eks samamoodi toodame me ka aina enam relvi, et oleks rahulikum olla :D Müüme neid kõigile kel kukkur vähegi kannatab ja kui ei kannata, siis anname "abi" korras. Ehk siis - tõde ...
VastaKustutaSenikaua kui vanker liigub ja enamus tagumente sellele mahub on suht savi sest tõest. Ja kui siis korraga mõni teemuhk(elu) suure osa tagumente reelt maha raputab, siis on kisa taevani. Tol hetkel muidugi on üsna raske korraga kõigil "ausaks" hakata :)
Aga jah, tõsi(:D) ta vist on, et eks see jama mõjutab siiski üsna kõiki, tahame seda või ei...ja tõe protsentuaalsus usutavas massis on kõigil varieeruvalt erinev. Ning pea alati kuulatakse ikka seda kõige enam, kel kõige paremad kõripaelad - kisa loeb! ;)
Mis puutub teemasse, ehk siis ID kaarti enesesse :D siis ma teen igakord risti, kui ma saan läbi selle süsteemi mõne asja esimesel katsel aetud :D
Neid riste saab 10+ aasta peale kokku lugeda vist ühel käel...
(ja ei ole asi tarkvara uuenduste puudumises, op süsteemis jms :)(mul lihtsalt puudub korralik personaalne ühenduvus ID-ndusega ning vahest võtab see alleriga mõõtmed;)
Patsiga IT-poisid on koolis seanahka vedanud ning neil puudub tihti ka igasugune üldpilt ja loogilised seosed.
KustutaOlen ise töötanud nimekas firmas, kus patsiga poisid olid välja mõelnud niivõrd suurte turvariskidega süsteemi, et juhtival personalil ei jäänud muud üle, kui võtta eraldi tööle ilma patsita minusugune töötaja, kes pidi käsitsi suurepalgaliste IT poiste tagajärgi tasandama. Nii mõnelegi sellisele viiruki järgi lõhnavale IT poisule tuli puust ja punaseks ette näidata, et süsteemis selles ja selles kohas on tõrge ning see tuleb ära parandada, sest see tõrge takistab normaalset igapäevast tööd. Kõrgepalgaline patsiga poiss aga tuli tööle millal tahtis ning vaatas uneledes lakke - teda ei tohtinud tema raskes ja loovas töös segada...
Peale sellist töökogemust muigan ma alati klienditeenindajate jutu peale, kes vastavad minu ettepanekule monotoonselt: "Süsteemis ei ole sellist nuppu". Sest ma tean, et sellise ajuvaba süsteemi on ju kokku pannud IT tarkvara teostajad ise. Mõtlematult.
halva kvaliteediga töötegijaid ikka juhtub. ma kindlasti ei laliendaks sellist käitumist kõikidele nn IT-poistele. eks Tellija peab oma riskid ise maandama. ka selles osas, kui töö vastu võtab. neid nn althõlmategijaid on igas valdkonnas. sageli tellitakse lahendusi, kuid ei ole suudetud väljendada selgelt oma soove. neid veapunkte on nii selles kui teistes valdkondades palju.
Kustutaka on levinud linnalegend, et üks nn IT-poiss suudab ära lahendada kõik äriprotsesside mured, adumata, et lonkab tervik jne. see on hea filosoofeerimise teema, mis on oluliselt laiem, kui mõned "viiruki järgi lõhanvad saamatud ja ülemakstud IT-poisid". ja arendajad täidavad üldjuhul tellimust.
"ka on levinud linnalegend, et üks nn IT-poiss suudab ära lahendada kõik äriprotsesside mured, adumata, et lonkab tervik jne."
VastaKustutaMõnda asja suudavad IT-poisid ise koheselt lahendada, enne kui oma toote turule lasevad. Toon teise näite. Üht raamatupidamisprogrammi kasutavad Eestis tuhanded (kui mitte kümned tuhanded firmad ja seda lausa aastaid. Kuid mitte keegi ei märganud et selles programmis oli viga sees, kus töötundide arvestus rahalisse väärtusse oli töötajate kahjuks. Loomulikult sellise veaga seoses olid ka arvestatud maksud väiksemad, seega ka Maksuameti kahjuks. Enne kui üks töötaja võttis kätte ja korrutas kalkulaatoril töötunnid ja hinna üle. Ning siis imestati et kuidas see küll välja tuli. IT-poistele poleks olnud midagi lihtsamat kui enne turule laskmist see väike arvutus kalkulaatoril ise ära teha ja kontrollida oma tööd.
vigu juhtub (mõtlen just neid nn inimlikke eksitusi, mitte tahtlikke ega puudulikest teadmistest tekitatud vigu). kõik on inimesed ja inimene pole eksimatu. mis põhjusel need vead tekivad, see on eraldi teema ning ka see, kuidas nende tekkimist minimiseerida (e siis riskihaldus). ja sealt edasi vea parandamine, protsesside ülevaatamine jnejne
Kustutamind ennast häirib kõige rohkem olukord, kus on viga ilmnenud, kuid vastutust ei võeta. näide meditsiinivaldkonnast ja mu endaga seoses: dokumenteerimisel tehti viga tänu millele oleks ma äärepealt teise ilma sattunud. viga on viga. põhjuse ja tagajärjevahelise seosega tuleb tegeleda, mitte seda nn ära sokutada.
ja eks see ole nii kõigis valdkondades, st vigu tehti, tehakse ja jäädaksegi tegema. ja mitte sellepärast, et see oleks eesmärk, vaid tegijad on inimesed. mõnede tehtud vigade tagajärjed kahjuks on karmimad. kuid võtmeküsimus seisneb selles, kuidas need olukorrad lahendatakse.
selle konkreetse (raamatupidamisprogramm) näite puhul saab tõdeda, et mitte ainult see üks inimene tegi apsaka, vaid see vigade ahel jätkus pikemalt (ei ole selliste toodete puhul selline tulemus vaid ühe inimese toodang) ja kui too üks inimene poleks arvestama hakanud, siis ilmselt eksisteeriks see viga siiani.
loo moraal? ilmselt mitu. üks võimalikest: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika!
Sellise raamatupidamisprogrammi juurde käib nüüd humoorikas linnalegend, et ju siis see oligi firmade jaoks kasulikumalt programmeeritud, sest palk ja maksud tulid ju firma jaoks väiksemad. Vahe polnud küll nii suur, et keegi oleks seda koheselt silmaga märganud, kuid kui see vahe korrutada nende pikkade aastate ja töötajate arvuga, tuli kokku päris kenake summa. Seetõttu paneb mind alati hämmastama raamatupidajate ja paljude teiste teenindajate automaatne vastus: "Programm arvutab!" Usaldatakse pimesi programmi, süüvimata programmi sisusse. See aga näitab meie inimeste robotlikku mõtlemist, kus igasugune analüüsivõime on juba kadumas. Meie mõtlemine on muutunud pinnapealseks ja masinlikuks. Tänu igasugusele automaatikale. Vaadake ise, mis toimub ümberringi - paljud ei oska peast isegi lihtsamaid arve liita-lahutada, vaid kasutavad selleks kalkulaatorit. Minu ajal aga õpiti koolis isegi mitmekohaliste arvude peast korrutamist.
Kustutaselle väitega "usaldatakse pimesi programmi" täiesti nõus. kehtib ka teiste valdkondade ning olude suhtes. põhjused väga erinevad, kuid ka sellega nõus, et inimesed mõtlevad (juurdlevad, otsivad põhjuseid jms) vähem, st ei süvene. pinnapealsus ja ka ükskõiksus on üsna vohav. olen aegade jooksul endas targutanud ka nende võimalike põhjuste üle, kuid enda jaoks rahuldava vastuseni pole jõudnud. ja kuna ma saan rääkida vaid endast ja oma aruteludes osalenud kaaslaste mõtetest, siis ühisosa, milleni oleme jõudnud, on järgmine.
Kustutajätame kõrvale igasugused vaimsed ja materiaalsed kriteeriumid, mida inimesed ise endale seadnud on. kuid tundub, et argipäev on inimese jaoks liiga energiamahukas, st oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad pingutused võtavad nii palju, et inimestel ei jätku enam ei aega ega tahtmist suuremas vaates ei mõelda, arutleda ega ka kaasa rääkida.
kindlasti ei kehti see kõikide kohta, kuid kuna olen pidanud seda piisava tihedusega tõdema (et inimesi lihtsalt ei huvita laiem pilt, kui isiklik peretasand) ja selliste tõdemuste esinemissagedus on viimaste aastatega kasvanud, siis võib järledada, et tegemist on nn kasvava trendiga.
pikemas perspektiivis on see ühiskondlikust vaatest ohumärk. aga see on teine teema.
Nagu näed, kõik oligi nii nagu oli. Nüüd on siis nii nagu on.
VastaKustutahttp://televeeb.ohtuleht.ee/838719/video-siseminister-anvelt-id-kaardi-kriisist-kahjunoude-kusimus-on-laual
eks nii on jah. oleneb, mis lepingus selle teatamise kohta kirjas on, st kas peab või võib...samas, kui riik usaldas selle riski haldamise teenuse osutajale ning teenuse osutaja ei täitnud oma kohustust, siis on jama majas mitmest aspektist. näis, kuis teema edasi areneb. vahel selliste uudiste valguses tahab peab tõsta vandenõuteoreetik, kuid samas teades, kuidas uudiseid koostatakse ja edastatakse, siis tuleb nn tde kild-killu kaupa kokku korjata ja hinnata kogumit ajas hiljem. igatahes on kogu selle teema kajastamine tõeline näide kommunikatsioonijuhtimise vigadest. nii et eks näeme, millega jant lõpeb. kui see emotsionaalne mudru ümbert ära korjata, siis oleks aeg sellest miskit õppida.
Kustuta