Mõttepuu järjekordne leht...

Hommikuti on õhus sügist. Minu jaoks on sügises kadumise lõhn, selline tiba niiske, karge ja samas mitmemõõtmeline ning mõtlemapanev. Tekib tahtmine tagasi vaadata ja uinutav on ka. Kevadine hommik on äratav, ergutav ja edasisuunav. Teadmistepäev pole enam kaugel.

Suvetöölt täistempo rajale jõudmiseks on veel natuke aega ja sisseelamiseks käisin kahepäevasel andragoogika koolitusel. Mõtlemapanev, huvitav, hea. Koolituse eesmärk pole ainult teadmisi anda, vaid ka vaimu üles äratada, fookust muuta, uusi võimalusi näha ja oluline osa ka kaasõppijatel. Meil vedas tervikuga. Erinevad inimesed, kes on avatud võimalustele ja kelle laused ei alanud negatsiooniga. Olustik oli loov ja toetav, mitte kaitsev ja materdav.

Eile kojujõudes oli pea kaks numbrit suurem. Mõtlesin, et lasen emotsioonidel ja infol settida ning olesklen niisama. Kuna kaks päeva olin välismaailma jaoks peaagu kadunud, st keskendusin täielikult need kaks päeva vaid sellele üritusele ja sellele teemale, siis tundus nagu oleks teisest reaalsusest naasnud. Mis omamoodi on ka tõde.

Kui mul on plaan sellistel üritustel osaleda, siis ma juba ennetavalt teen oma ajaplaanis ümberkorraldused, sh teavitan, et mind  paar päeva nn levis pole ja kontakteerumine välise reaalsusega on erand. Vajan uue info ja kogemuse omandamiseks täit tähelepanu. Peale üritust vajan ka aega nn seedimiseks, ehk järelduste tegemiseks ja endas nn teemale punkti panemiseks.

Analoogselt käitun ka siis, kui ise loenguid pean või muudel üritustel käin. Ma keskendun sellele konkreetsele olemisele. Eks see ole ka tavapärases argiolemises nii, kuid siis ei kesta see üks tegevus tervet päeva, vaid osa sellest ja neid nn  ümberlülitusi ei teadvusta nii selgelt. Tänapäeval on trendikas kasutada väljendit – olla kohal. Aitab paremini keskenduda, omandada, vahendada ning edasi anda.

Mida aeg edasi, seda rohkem jõuan mõtteni, et kui erinevaid meetodeid erineva vaatenurga alt vaadelda, tiba modifitseerida ning uude konteksti asetada, siis on kasutusalad pea piiramatud. Nt õpetamismeetodid. Kui võtta näitena juhitud õppmismeetod, ehk sokraatlik dialoog. Lühidalt on mõte selles, et anda Õppijale võimalus teadmised omandada läbi aktiivse osaluse ja kaasatuse, ehk siis läbi dialoogi omandada teadmised sujuvalt, mugavalt ja sobivas tempos. 

Sama edukalt õppetegevusele saab seda meetodit rakendada nt turunduses. Võtad toote, mida  müüa soovid ja asud potensiaalse Kliendiga dialoogi. Esimesel puhul omandab Õppija uue teadmise, muutudes protsessis endale ise juhitud Õpetajaks ja seeläbi omandades uue teadmise mugavalt ja enda jaoks sobival moel. Teisel juhul ostab Klient toote, muutudes protsessis ise Müüjaks ja müüb endale ise selle toote maha või otsustab, et see pole tema jaoks.

Ehk siis maailm muutub aina värvilisemaks ja võimaluserohkemaks, kui uued teadmised kombineerida olemasolevate teadmiste ja kogemustega. Kirjutasin eelmise aasta augustikuu postitustes Pool sajandit ja Pool sajandit vol 2, et minu arust muutub maailm elades pidevalt laiemaks ja võimalusterohkemaks.

Head Leidmisrõõmu!