kes kelle purki paneb? |
Mitmes päev
kummitab mind seos, mida lugesin Manjana postitusest, kus ta seostas enda jaoks veganluse tundetusega. Ja karnivoor on tugevam ja herbivoor on
tundlikum ja õrnem. Põnev seos, kas pole? Enda jaoks tekkisid küsimused, kas selle seose kaudu saab või on mõistlik vaimset tugevust inimesel hinnata?
Alustan alalti selliste olemuslike aruteluga sellest, et käin üle mõisted ja käsitlused. Kaevasin googeldades paarist teadusportaalist artikleid ja kiusasin oma tuttavaid psühholooge. Psühholoogid
hoiavad (vähemalt üritavad) lahus mõisteid (lähtudes seisundi kestuse, alguse,
äkilisuse ja intensiivsuse põhjal): tundmus, emotsioon, meeleolu, afekt.
Alljärgnevalt sellest, mda lugesin ja milliste arutelutulemusteni jõudsin. Emotsioon on
subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab: füsioloogilisi, käitumuslikke ja
kognitiivseid reaktsioone nii sisemistele kui ka välistele sündmustele.
Emotsioon on tugev ja lühiajaline, kindlate füsioloogiliste muutuste ja
näoväljendustega.
Kui emotsioon on
objektiivselt olemasolev komponentide komplekt, siis tunne on subjektiivne
elamus. Emotsioonide komponendid on B.Mesquita ja N.Frijda tõlgendusest
lähtudes: eelnev sündmus (sündmuse kodeerimine ja hinnang, sealjuures nii
esmane kui teisene), füsioloogiline reaktsioon (tegutsemisvalmidus ja
emotsioonide avaldumine) ja regulatsioon (reaktsiooni võimendamine,
allasurumine, väljenduse muutmine).
Emotsioon tekib,
kui midagi hinnatakse kui enda jaoks olulist. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetiliselt
edasiantud mehhanismid, mida modifitseeritakse õppimise ja sündmuste
tõlgendamise abil.
Emotsioonide
käsitlusi on erinevaid (Darwini emotsiooniõpetus, James-Lange ja Cannin-Bardi
teooria näiteks). Psühholoogid on ühisel meelel, et emotsioonide tundmisel,
mõistmisel ja väljendamisel on oluline inimese kultuuritaust.
Milleks meile
üldse emotsioone vaja on? Emotsioonid lahendavad ellujäämisega, paljuemisega
grupisuhetega seotud probleeme. Ilmselt sellest ka alati väga emotsionaalsed
inimesed, kui nt teema läheb veganlusele, perekonnale vms.
Emotsiooni väljendamisel
teevad koostööd ajukoor ja limbiline süsteem, ehk siis nn emotsioonide aju:
talamus, hüpotalamus, mandelkeha ja ajutüvi. Nt mandelkeha eemaldamisega kaob
inimesel võime tunda hirmu jne.
Ebakohased emotsioonid
tekivad nt siis kui sotsiaalne evolutsioon on kiirem kui bioloogiline või kui
närviringe tudlikuks muutub mõne elu karmil tagajärjel või alatalituluse korral
olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu või siis
lapsepõlves positiivset kinnitust saanud emotsiooniväljenduse ebakohasuse kohta
täiskasvanueas (nt väärkohastumise mustrid).
Eristatakse baas-
ehk põhiemotsioone, st neid, mis on omased enamikule inimestele, olenemata
kultuurist.
Emotsioon ise ei
ole problemaatiline, vaid keeruliseks võib muutuda inimese olemine siis, kui
emotsioon on intensiivne, sage või kestev. P. Ekmani järgi eristatakse 6 põhiemotsiooni:
hirm, viha, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus.
Nii et selleks,
et oma tundeid muuta, selleks on vaja oma emotsioonidest teadlikuks saada. Tuleks õppida emotsioone juhtima. Seda eelkõige selleks, et enda jaoks sobivat elukvaliteeti tagada. Teadlikumalt hakkasin nn harrastuspsühholoogiaga tegelema esmalt tööalastest vajadustest lähtudes ja hiljem selleks, et end terve mõistuse juures hoida, kui mu universum järjekindlalt kildudeks üritas pudeneda.
Kas
emotsioonidele allumine on tugevus või tundlikkus? Pigem küsimus
enesedistsipliinis ja enda tundmisest, lisaks ajalooline, sotsiaalne ja
kultuuriline taust. Enda elustiili võib ju põhjendada millega iganes. Valikute
küsimus. Oluline on see, et enda olemusega vastuollu ei minda ja kaasinimestele
haiget ei tehta.
Head
eneseteadvustamist!
Nii meeldiv, kui inimesed minu postitusi veel edasi mõtlevad. Ma panen siia alla ka selle lingi, mis ma su kommentaarile paar minutit tagasi oma blogis kirjutasin: emotsioonide teemal on väga hea filoloogia magistritöö: Ene Vainik. Eestlaste emotsioonisõnavara. 2001. https://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf
VastaKustutaTeemad Sul ju sellised, millest iseeneselikult tekib edasiarendus:). Tänud lingi eest.
VastaKustutaKohtan oma erialases tegevuses sageli, kus sõnade tähendus muutub kasutamisel ja kasutajagruppides. Sellest ka pidev selgitamine, kus mu üks või teine mõte pärit või millega seoses on.
Aga mu mõte on juba samal teemal, kuid teises vaates edasikedranud. ootan, kuni sõnadeks saab, siis panen ka kirja. Igatahes suured tänud!