Naised kui sobivaks vormitavad objektid

Kas seda on vähe või palju?

Täna oli haiglapäev, st väga mitu tundi erinevate kabinettide uste taga veetmist. Kuna täpselt iial ei tea, kui kaua aega läheb, siis sirvisin Delfit. Jõudsin kirjutiseni,  mis rääkis sellest, miks ja millal naised tädistuvad ning kui kole on see tulemus, kui naine enam meeste vastu huvi ei tunne, et siis on käes maailmalõpp ning naised muutuvad hoolitsemata koledateks ja igisevateks tädideks. Artiklit ennast ma enam Delfist ei viitsi otsima hakata. Piisab, kui ma selle jama ühe korra läbi lugesin.

Tavaliselt ma sellised tekste lõpuni ei loe ja kehitan emotsioonitult õlgu. Kuna olin  sundolekus ja aega oli, siis lugesin kenasti lõpuni ning viskasin pilgu peale ka kommidele, mis artikli juures olid.  Sirvisin ka neid. Tekkis hunnikute kaupa küsimusi ja mõtteid. Mille jaoks sellist teksti üldse kirjutatakse? Ehk siis, kes hoolitseb enda eest vaid põhjusel, mida arvavad tema välimusest mehed/naised? Miks üldse peaks keegi oma välimuse peale mõtlema sellest vaatepunktist? Kui mulle ikka meeldib mu punane pea, siis miks ma peaks ringi käima pruunijuukselisena, sest mu elukaaslasele see meeldib või ma soovin seksida? Või olema n+1 kilo vaid sellepärast, et see keegi seda soovib? Kes mind peeglist kõige rohkem vaatab? Kas ma ise või keegi teine? Ja milline on seos välise vormi ja kellegi heakskiidu vahel? Ja kuidas on seotud seksimise soov ja välimus? Ja see, et hoolitsemata isikud on kõik üksikud ja tuunitud inimesed kõik õnnelikus kooselus? Mille krdi pärast peaks üldse kellegi tulema pähe mõte öelda kellelegi teisele, milline välimus tollel peab olema? Saan veel aru, et on plekk või sukasilm jookseb vms. Kas meil on kuskil nn kombluspolitsei?

Ja kui see nii on, et kogu vormi klantsima löömise taga on vajadus või soov kellelegi muljet avaldada/heakskiitu pälvida, siis ühest küljest on tegemist vaimse tasakaalutusega ja teisalt ilma sihtmärki teadmata ei piisa vaid sellest hiilgavast vormist, et ihaldatud objektile muljet avaldada rohkem kui 15 sekundit.

Kui keha on hästipakendatud kaup, mille eest ostetakse mingeid hüvesid, siis on see hoopis teine teema. Ma ei mõtle siis prostitutsiooni (mille üle võiks ka targutada, kas seksi müümine on vaid prostitutsiooniga seonduv teema). On palju inimesi (mh pole siin sugu üldse oluline), kes teadlikult tegelevad oma vormi ja sisuga, et saavutada ühiskonnas läbi tutvuste või kaaslaste enda jaoks unistuste positsiooni või materiaalseid hüvesid.  Aga nad teevad seda vähem või rohkem teadlikult.

Mitte, et ma vähendaks välise vormi vajadust. Muidugi on hoolitsetud ja maitsekat inimest puhas rõõm vaadata. Ka on paljusid eesmärke lihtsam saavutada teatud välise vormi juures (vajalikud kutsed mingitele üritustele, Klientide usaldus, edukas läbirääkimise tulemus jms).  Küsimus jäi, et kuidas on see seotud tädistumisega? Hakkasin oma isiklikust elust näiteid otsima ja peale mõningase erandiga ei suutnud meenutada ühtegi naist, kes toituks, outfit’i soetaks või end füüsiliselt liigutaks vaid sellepärast, et seksida sooviks või püüaks elukaaslase/abikaasa soove/unistusi täita. Tõsi, artikli kirjutaja nentis ise, et tädistumine ei ole seotud mingi vanusepiiriga.  Kõik ikka oleneb eesmärgist, mida saavutada soovitakse.

Mis mind mõtlema pani, oli see liiga vahetu seostamine tädistumise ja  vormi atraktiivsusega ning enda peegeldamisega läbi vastassugupoole. Mis peab olema inimese peas toimunud, et kogu sisemisi väärtusi hinnatakse mitte oma sees, vaid läbi kellegi teise? Kurb ja kahju hakkas sellest kirjutajast. Isegi siis, kui see oli mõeldud klikkide tekitamiseks ja ei ole omane sellele autorile. Kui juba meedias kirjutatakse ja klikimeedia on vaevunud pea sada kommi lisama, siis tähendab, et neid inimesi, kes nii mõtlevad, neid on palju.

Maru jama on, kui poes süüa ostes mõtled, kas kaaslane lubab seda osta või et peab end liigutama, sest muidu saad halvustava märkuse osaliseks või et juuksuris olles selgitad, mis  värvi juukseid või lõikust kaaslane sinu peas näha tahab või suhtled ainult nende inimestega, kes koduseinte vahel heaks on kiidetud? Mis jääb sellest isiksusest alles, kui pole ühtegi detaili enda juures, mida kujundad ainult oma sisemisest äratundmisest/soovist lähtudes?  

Mul hinge jäi väga kurb tunne. Isegi liiga. Miks kujundab meedia inimeste peas teadmist, et selline olemisviis on õige? Miks üldse peaks olema Naine objekt, kes on nagu voolimismaterjal Mehe käes (ja ka vastupidi)? 

Muideks, ma pole feminist. Mulle endiselt meeldib, kui Mehed uksi avavad, mantli selga aitavad ning lilli kingivad!