teisipäev, 22. november 2016

Täiesti tavalisest argipäevast

tavaline mõnus argipäev
Rallin Elu Kiirteel, millele kohati Varjudemaa varjud ulatuvad.  See tähendab, et uhan koos suurema osaga Inimestest seatud eesmärkide suunas ja siis teadvustan, et stopp peremees oma tempoga. Pidevalt taban end unustamast, et mul on füüsilised tegutsemispiirid. Pean kasutama hakkama telefonis olevat äratuskella, et endale liiga ei teeks. See on ohtlik olukord, kui vaim on valmis, kuid liha on veel nõder. Rõõm ja ind sellest, et suudan teha, on oluliselt suurem, kui see, kui palju ma tohin teha ilma, et endale liiga ei teeks.

Ärkasin täna vara ja tundsin, et olen füüsiliselt üdini väsinud. Hingasin sisse ja välja ning panin trenniriided selga ja läksin füsioterapeudi manu.  Krt, kui hea on tunda, et on olemas lihased, mis ei ole taandarengus, vaid toimivad. Terapeut vaatas mind küll kahtlustava näoga, kuid usaldas mu ütlemist, et ma ei ületa lubatud piire. Kolmveerandtundi sai ennem mööda, kui suutsin öelda, et enam ei jaksa. Lõpetuseks tegin veel pika jalutamisetiiru, mille ühendasin postkontoris ja poes käimisega. Koju jõudes tundsin, et jalad tudisevad, aga see on mõnus väsimus, mitte selline vaevatud kurnatus.

Pealelõunal on loengud, siis saab ühe kooserdamisetiiru veel teha. Päeva lõpetamine jalutades on eriti mõnus: mõtted leiavad oma koha ja pea laseb rahulikult päeval minna. Vaatled seda kiirustavat inimhulka ja tunned rõõmu. Mulle meeldib õhtune linn: tuled, liiklus, inimesed, kes on asise sammuga kuhugile teel...kahju, et lumi lahkuda otsustas.

See nädal on rahulisem. Neljapäeval on kultuuriampsu päev. Ma ei mäletagi enam, millal viimane kord Estonias käisin ja veel balletti vaatamas. Muusika on nii või teisiti balsam hingele ja inimesed, kes oma keha valitsevad ja silmale rõõmu pakuvad, on täiskomplekt midagi helget olemisele.

Nädalalõpu planeerisin elamise jõuludeks ette valmistada. Saab hulgim kraamimist, kleepimist, lõikamist, liimimist olema ja jõulu kribu-krabu kastidest väljapakkimine ning kardinate, laualinade vahetamine ning mandariini ja apelsinilõhnaline olemine kõige lõpuks. Oh, see on mõnus.

Vahel on argipäev kõikide oma askeldustega sama hea, kui suured pühad.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...