Tasakaalukunsti
all mõtlen eelkõige seda, kuidas saavutada või hoida oma hingerahu, positiivset
meelt ning sisemist terviklikkust. Meedias on palju kirjutisi ning reklaame
erinevatele eneseabi üritustele, mis aitaksid ohjata oma negatiivseid
emotsioone, pingeid, stressi, unehäireid, suhteid jnejne. Inimesed on erinevad
ja igaühel on võimalus leida just tema jaoks sobiv lahendus.
Tänapäeva kiires
ja infokülluses olevas keskkonnas võib sageli avastada end olukorras, kus
tuntakse end Atlasena, kelle kukil ei ole mitte ainult maailm, vaid ka kilpkonn
ja elevandid ning argipäevas olemine on vaid ärevusseisund: pinnapeale
hingamine, käte värisemine, mõtete katkemine, unehäired, enesekindluse
kõikumine, suutmatus leida sobivat väljendit, soovimatus suhelda jnejne. Samas
võib hoolikalt hoitud ja valvatud sisemise tasakaalu kaotada hetkega, kui
elatakse läbi üliemotsionaalseid olukordi (rasked haigused, õnnetused jne).
Sellises
seisundis pikema aja jooksul elamine vähendab elukvaliteeti ning kui Inimene seda
ei lahenda, siis tekivad ühel hetkel tervisehäired (sh ka vaimsed). Me nimetame
selliseid Inimesi sageli pahadeks, kibestunud ja õelateks Inimesteks, kellega koos olla
on raske ja ka ebameeldiv.
Ma ei ole
terapeut, ka mitte müstik või esoteerik või mõne muu tervendamisviisi esindaja.
Kuid minu elus on olnud mitmeid orkaane, mis on mind alustaladeni läbi raputanud;
muutnud mingiks ajaks mõtlemis- ja
tegevusvõimetuks. Vahendan vaid seda, mida olen läbi elanud ja kuidas neist
olukordadest välja tulnud. Küll armilisena, kuid mu huumorisoolikas toimib
jätkuvalt; ma olen endiselt positiivse maailmanägemusega; usun, et Inimesed on
oma loomult head ja kõik lood ei lõpe halvasti.
Vanarahva sõnade
kohaselt pidid armid kaunistama Meest ja mis ei tapa, see pidi vaid tugevamaks
tegema ja Aeg pidi parandama kõik haavad. Oma kogemustele tuginedes ütlen, et armide
kohalt naha elastsust taastada ei ole võimalik ja ma parem oleks nõrgem ning parema meelega ei oleks elanud läbi kõike neid olukordi, mis mind nende ütlemiste järgi on tugevamaks
teinud ning Aeg leevendab, kuid ei muuda asju/olukordi olematuks. Ja ma tean,
et siin reaalsuses ei ole mitte kedagi/midagi garanteeritud ja püsivat.
Selle
Tasakaalukunstniku märksõna (või sildi) all jagan kõike seda, mis on aidanud
mul säilitada tervet meelt (tõsi, küll armilist) ja lootust, et homne on alati
helgem.
Head Lugemist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar