Ta...Sa...Kaalust

Tasakaalustamisest olen kirjutanud päris mitmes võtmes. See on selline põnev teema ka. Kohe, kui vaatenurka muuta, siis avaneb jälle midagi sellist, mille üle on tore targutada.

Kui Inimene täieliku tasakaalu endas, ehk kirgastumise, saavutab, siis peaks saabuma nirvaana (ülim eesmärk budismis). Selles seisundis on aja ja ruumi mõisted ebaolulised. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega, läbi virgumise, valgustuse ja milles ei ole mingit jumalat ja jumalikku väge. Kristlikus kultuuriruumis kasutatakse selle seisundi kohta mõistet – õndsus. Olemine, kus ei ole ei negatiivset ega positiivset. Kõlab ahvatlevalt.

Niipidi lähenedes jälle nii väga üdini tasakaalus olemine tänasele Inimesele ei lähe mitte, eriti tarbimisühiskonnas elades.  Nii et lakkamatu köielkõndimine teeb maailma palju värvilisemaks. Ja adrenaliin veres on see, mida rohem või vähem püüavad kõik.

Enesega üdini rahulolemises ja kooskõlas olemine tähendaks seda, et kõik on saavutatud ning enam ei ole kuskile edasi minna. Jälle jama. Kui pole enam midagi, mille suunas liikuda ja mida saavutada, siis ühel hetkel peaks see õndsus tipnema kas mõnesse teise dimensiooni ülekolimisega või siis taandarenguga.

Siin maailmas on lihtsalt nii palju põnevat, et see usinaks õpilaseks olemine polegi kõige ahvatlevam saavutus. Ja vahel on vajalik kogeda selleks, et mõista. Sageli avaldavad inimesed arvamust mingi olukorra kohta - Mina sellistes oludes teeks seda või toda. Nii öeldes lähtutakse sellest kogemustepagasist, mis olemas on ning projetseeritakse see oludesse, mida kunagi kogetud pole, kuid arvatakse teadvat. Paraku on nii, et Tõe kriteerium on praktika. Teoretiseerida on nagu pimedas toas musta kassi otsida – ehk siis Oleks ja Poleks on Pahad  Poisid. See, mida arvatakse, ei pruugi päris realiseerudes osutuda selliseks, mis tegelikult toimuma saab.

Kokkuvõttes on kõik valikute tegemise küsimus. Mulle isiklikult on sobinud liikumine etappide kaupa, mille vahel saab nautida seda, mis saavutatud on -  Suures Plaanis püüda Sinilindu ja seni, kuni Sinilinnu järel jaht käib, on Varbalne peos väga hea, et elust rõõmu tunda.