Triljonite Mägi

Fukujama

Elame muutuste ja murrangute ajastus. Maailm on muutumises. Kõike on palju. Areng on kiire. Kohati on tunne, et saabunud on Kaos. Inimesed elavad ajastus, kus keskkond nende ümber muutub olulisemalt kiiremini, kui inimloomus selleks tasakaalustatult suuteline on.

Infot, teadmisi ja vahendeid on meie ümber kordi rohkem, kui eluks vajalik on. Tekkinud on paradigma, mis kasvab sama kiiresti kui võimalused meie ümber – keskkond meie ümber muutub aina keerukamaks ja Inimene mugandub.

Mitte kunagi ennem pole olnud nii palju infot ja selle haldamise vahendeid. Keerukuse lisandudes  peaks ka Inimene pidevalt omandama uusi teadmisi ning olema võimeline muutustega kaasa minema. See eeldab ennekõike valmisolekut ja mõttemustrite muutmist.

Teatavasti on aga inimloomusele iga muutus mugavustsoonist väljumine ja olemuselt ebamugav. Pidev muutustetuules olemine tekitab aga pinget, mis on negatiivne ning lõppeks organismile kurnav. Pidevas ja kiires uuenduste keskkonnas elamine tekitab Inimeses ebakindluse. 

Ennem kui kohaneda jõutakse on vaja jälle muutuda. See on nagu käsu peale istumine ja püsti tõusmine. Keegi annab käskluse ja toimub tegevus, kusjuures see, kellele käsk antakse ei tea, milline on intervall ja kaua püsti seismiseks või istumiseks aega on. Ühel hetkel tekib Inimeses väsimus, segadus, vastumeelsus ja ta soovib käsku eirata.

Olen oma töö-alases olemises tihedalt kokkupuutes kübermaailmaga olnud üle kahekümne aasta. Aina enam kuulen põhjendusi, kui uurin, et mis on see eesmärk, milleks seda või teist arendust vaja on – sellepärast, et see on võimalik ja ma tahan. Iseloomulik tänapäevale – teen seda, sest ma saan… ja Inimese digitaalne jalajälg  kasvab plahvatusliku kiirusega ja sageli teadvustamata, mida see kõik endaga kaasa võib tuua. 

Sellise mõtteviisiga elamine on väga ohtlik. Mitte küll tänases vaates, kuid homne võib osutuda vaevaliseks ja siis mitte otsuse tegijatele endile, vaid nende järeltulijatele. Neid otsuseid, mida täna läbimõtlemata tehakse, nende mõjud ja tulemused realiseeruvad homme. Ja siis võib realiseeruda olukord, mida iseloomustab hästi piibellik ütlemine - vanemate patud nuheldakse laste kaela. Ehk siis, kui vanemad täna ei mõtle, siis homme peavad lapsed need vanemate tegude tulemustega elama. 

Allpool vahendan kolme visionääri mõtteid ja nägemusi ning mille üle ise jolen uurelnud aastaid. 

Lugesin mitte väga ammu raamatut, mille järellainetus minus kestab siiani Trillions: Thriving in the Emerging Information Ecology (Peter Lucas, Joe Ballay, Mickey McManus). Jõudsin selle raamatuni läbi oma lapse, kui aitasin tal peegeldada üht ainetööd.

Autorid selgitavad arusaadavas keeles, mida tänane ja homne elukeskkond inimese jaoks tähendab ning loovad visiooni, kuhu inimkond teel on – ees terendab Triljonite mäe periood. Sel ajastul saab olema rohkem kui triljon arvutit ning arvutiseerimisest saab miski, mida me ei kasuta, vaid milles me elame.  Kohati me juba elame selles ajastus. See on midagi, mida enam inimkond peatada ei suuda.

Autorite väitel terendab Triljonite mäe taga järgmine mägi, millele nad veel nime ei ole andnud. Nimeta Mägi põhineb Triljonite mäe triljonipunktilisel võrgustikul ning sellel on kolm külge, mis on loomu poolest arhitektuursed: asendatavad seadmed (fungible devices), voolav informatsioon (liquid information) ja tõeline küberruum (genuine cyberspace). Need toimivad juba tänapäeval mingil määral.

Selle järgmise mäeni jõudmise põhjus on lihtne - majanduslik seaduspärasus: ühiskond ehitab triljonite punktidega võrgustikku mitte seepärast, et me saame, vaid nii on mõtekam, otstarbekam. Just see võrgustik, universaalne ühenduvus vähendamaks kasutaja vaeva on oluline.

Tulevikus ootab inimkonda probleem, mida on samuti juba praegu näha. Nimelt, mida rohkem toetuda aina keerulisemaks muutuvatele arvutitele, seda suurema riski ette inimesed pannakse. Digivahendite sisu läheb, ja on juba läinud, liialt keerukaks tavakasutajale, keda need vahendid igal pool ümbritsevad – nutitelefon, televiisor, külmkapp jm seadmed. Errorid olmetehnikas on väike meelehärm, aga kui viga esineb näiteks valgusfooride süsteemis, on tagajärjed palju tõsisemad. Seega mugavuse hind on kõrge ning keerukus võib ja kasvabki üle jõu käivaks, kui selle vältimatut eksponentsiaalset kasvu ei aeglustata ja Inimene muutustega kaasas ei ole.

Seega nõuab Aeg terviklikku lähenemist. Suurt tähelepanu pööratakse keskkonna ökoloogiale ja aina rohkem rõhutatakse säästavat arengut - sorteerime prügi, taaskasutame materjale/asju jms. Väga vähe räägitakse ja pööratakse tähelepanu infoökoloogiale. Muuhulgas ilmselt põhjusel, et info on immateriaalne ja puudub vahetu tunnetamine meie igapäevase keskkonna saastatusest. See võib osutuda ühel hetkel suureks veaks, mille tagajärjed võivad osutuda traagilisteks ja millega tuleb tegeleda järgmistel põlvkondadel.

Raamatu autorid sedastavad, et infoökoloogia ei ole lihtsalt kollektsioon või seadmete, informatsiooni või muu sellise mustriline asetus. Infoökoloogia kannab endas informatsiooni mitte ainult objektide kohta, vaid ka selle kohta, kuidas objektid on seotud.

Ökoloogias on selle osadeks eluvormid, valuuta, arhitektuurid ja keskkond. Infoökoloogias saab neid kategooriaid samuti rakendada - eluvormid, ehk seadmed/vahendid, sest nad on animeeritud, vajavad energiat ja muid ressursse; valuutana,, ehk informatsioon, sest ta täidab vajalikud tingimused; arhitektuurid, ehk info- ning seadmearhitektuur (taristu); keskkond, ehk inimkultuur, sest nii nagu keskkond mõjutab ökoloogiat, mida ta “majutab”, mõjutab ökoloogia keskkonda vastu.

Seega eeldab uus aeg inimmõtlemise ja -tegevuse muutumist. Eilsed harjumused ei sobitu enam hästi tänasesse, rääkimata homsest. Vajadust sisemise muutumise järele kogeme juba oma tänases argipäevas pidevalt: palju arutletakse haridussüsteemi üle, sest see ei toeta laste terviklikku arendamist; me räägime indigolastest, kes vajavad mõistmist; aina kasvab meediakajastuste hulk inimeste vaimsest häiritusest ja sellest, kuidas üha rohkem on stressi ning kuidas sellega toime tulla. 

Üheks murrangulise aja tunnuseks on ka see, et üha enam võidavad meedias  populaarsust saated ja kirjutised erakordsete ning seletamatute annetega inimestest, kes lahendavad või pigem püüavad leida lahendusi olukordadele, kus inimesed on vaimselt ebastabiilsed. 

Muutustega sisuliseks ja järjekindlaks tegelemiseks on vajalik otsustustasandil olijate  kriitilist massi, kes teadvustaksid tänaste tegude homsed tagajärjed. Sinnamaale on kasvab vandenõuteoreetikute, müstikute ja esoteerikute populaarsus ja populismi vohamine ning Inimesed on jäetud nende endi hooleks.