Laupäev, 10. juuni 2017

Mittemidagitegemine, uudishimu ja blogijad

Lugesin blogisid ja nautisin oma mittemidagitegemise päeva suurima naudinguga. Inimestel on viimaste nädalate jooksul nii palju toredaid ja huvitavaid mõtteid olnud ning minust on need lugemata jäänud. Ja vähe sellest, ma oleks nii mõnegi kommentaari hea meelega lisanud, kui avaldamise päeval nendeni oleksin jõudnud. Samas, kes neist kirjutamata kommentaaridest ikka puudust tunneb ja eks neid häid ja huvitavaid mõtteid tuleb ju veel.

Mul oli teadmine, et ma lähen blogiauhindade jagamisele, sest mõned blogijad on tekitanud oma kirjapandud sõnadega tahtmise neid inimesi nn päriselus ka kohata. Kui eilne päev õhtusse jõudis, siis olid mu viimased energiavarud nii tühjaks ammendatud, et ma hommikul tundsin ka veel väsimust. Seega tegin ma otsuse, et kõik see huvitav jääb mõneks teiseks homseks ja ju siis seekord ei ole minu jaoks.

Ma tahaks nn päriselus kohtuda näiteks Ritsikuga, VNNiga (aga lugedes ta blogi, siis selgus, et ta ka ei lähe), Marcaga, Indigoaalasega, Mirimammiga, Kristallkuuliga, Teistmoodi perekonnaga (neid on tervelt kolm inimest küllJ), Manjaanaga ja veel mõnega, kelle tekstid mulle impulsse on andnud ja mõtteid tekitanud. Lihtsalt kohtuda. Teisalt, kui aeg küpseks saab, küll siis ka kohtumised reaalseks saavad. Ja kui ei kohtugi, siis jäävad ju ikkagi sõnades väljendatud mõtted.

Tegin üleeile selle loengu-aasta statistikat. See osutus muljetavaldavaks ka mulle endale: 644 tudengit ja õpilast, 28 rühma 8lt erialalt, 584 loengutundi, 5 erinevat ainet, mõned retsensioonid ja paar kaasjuhendamist. Oma ettevõtte jaoks on veel tegevusstatistika koondamata ja plaanisin seda järgmisel nädalal teha. Eelmise aasta esimene pool jäi ikka ülimalt nõrgaks ja pigem oli see 8 kuud miinusetootmist ning ülejäänud aasta kuulus uuesti käivitamisele ning sisulised tulemused kajastuvad alles selle aasta koondis.

Aga eilsed lõpetajad tegid meele nii helgeks ja see hulk kallisid ning veel suurem hulk häid sõnu kosutasid hinge. Kuidagi sattusin sellel õppe-aastal nii suurde õpetamise lainesse, et praeguseks imestan ka ise. Ilmselt oli see mulle väga vajalik sellel nn uuesti püsti tõusmise ja käimaõppimise etapis.

Tänase ja homse päeva pühendan akude laadimisele ja suuremale hulgale mittemidagitegemisele. Esmaspäeval vaja jälle asiseks hakata. Puhkuseni on veel paar nädalat minna. Ootan neid uuringutulemusi, et järgmise kvartali plaane täpsustama hakata. Võiks ju olla ometi nii, et saan ravivaba kvartali ja võimaluse organismil puhata ning taastuda lasta. Endiselt saan ma alles haiglasse jõudes aru, et ma haige olen või siis, kui ma pole hoolikalt oma energiavarudesse suhtunud.

Lühidalt – nautige põhjamaiselt kaootilist suve!



  

2 kommentaari:

  1. No meie olime täitsa kohal ja veel täies koosseisus. Väga hea meel oleks olnud, kui keegi oleks rääkima tulnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kohale ma ei jõudnudki. Mõte kustus hetkel, kui sain aru, et sedakorda on füüsilise võimekuse lagi saabunud.

      Ju siis polnud aeg küps. Kui aeg õigeks saab, küll siis ka kohtumised toimuvad. Minu soov pole kuhugile kadunud ja elu on näidanud, et kui soov on olemas, siis mingil ajal järgnevad ka teod.

      Palju häid võimalusi!

      Kustuta

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...