Laupäev, 3. juuni 2017

Almost There!

valgus juba paistab...
Kõlab täitsa hästi. Elu Kiirteelt mahakeeramine on juba toimunud. Jäänud on viimased hindamised, arenduskoosolekud ja lõpuaktused ning ühele teemale saab selleks korraks punkti panna. Mõnus. Puhkust veel ei paista, kuid sõbralik töötempo ja loomingulisus on need, mis olemise helgeks teevad.

Lugu ka. Olen oma energiatootmise ja kulutamisega hoolikalt ringi käinud. Ühel õhtul jäi vaid paarsada meetrit puudu. Päev oli tihe: algas ühe infopäeva ettekandega, järgnesid loengud, nõupidamine ja õhtul koju tatsates lõppes energia ca paarsada meetrit ennem välisust nii, et jalg lihtsalt enam astumiseks ei tõusnud.

Õnneks olin jõudnud poe juurde, mille läheduses oli betoonrinnatis ning lihtsalt vajusin koos kohalike kultuuri-uurijatega ühele vabale kohale istuma. Ühtpidi ajas naerma, teistpidi tekkis jõuetu tigedus ning kui lähim naaber küsis, kas ma õlut soovin, siis ma lihtsalt hakkasin kõva häälega naerma. Tänasin ja ütlesin, et seltskond oli nii vastupandamatult kutsuv, et ei saanud niisama mööduda.

See positiivne emotsioon andis puuduoleva energialaksu ja jõudsin õnnelikult koju. Siis tuli tõeline pingelangus. Vajusin täie varustusega voodisse meritähe asendisse ja hulk aega möödus märkamatult. Isegi mantel seljas ei tekitanud ebamugavust. Hiljem mõtlesin, et kuidas ma küll kingad jalast ära sain. See oli selline õnnelik kustumine. Lihtsalt energia sai valel ajal otsa. Väikelapsed on samasugused: toimetavad ja toimetavad ning ühel hetkel lihtsalt kustuvad ära ja magavad täies rahus pea auto/rongi/ksülofoni peal õndsat und.

Nädal veel, siis saan sissepoolevaatamisega jälle tegeleda. Lugesin ennist oma eelmise suve postitusi. Siis ma alles hakkasin oma mustast august välja ronima. Täna olen ma täiesti toimisvõimeline ja rahulolev. Vivat! Olen ikka megavinge arengu läbinud. Fööniks on tuhast tõusnud. I  am back again. Mis on tõendus sellele, et eneseusu, mõistuse, tahtejõu, enesedistsipliini ja järjekindlusega on võimalik imesid korda saata.


Ärge kunagi lakake endasse uskumast, meis enestes on Kõige Algus ja Lõpp!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...