Taevas nutab ja
käes on kalapäev. Paljud nooremad inimesed on aegade jooksul uurinud, et mis
värk selle kalapäevaga on. Sovjetiajal kohustuslikuks kalasöömise päevaks oli
neljapäev, kus kõik ühiskondlikud toitlustusasutused pakkusid kalatoite. Sellega
sooviti omal moel toetada kalatööstust ning propageerida kalatoite, nö kaks
ühes. Igatahes sealt see kalapäeva-nimetus pärineb.
Täiskuul ikkagi
on oma mõjud. Mingil perioodil tegin lausa tabeli, mille järgi seda kinnitada
või ümber lükata saaksin. Vähemalt oma kogemustele tuginedes. Kliendid tõesti
aktiviseeruvad oma pöördumistega sel ajal ja kummalised pöördumised koos
sellega. Lugesin Inno
ja Irja blogi, kus nad kritiseerivad ID-kaardi toimimatust. Justkui
vastutaks riik selle eest, et inimene
oma PIN-koodid unustab, tarkvara uuendama peaks või peaks soetama Inimese soovidele sobiva
riistvara kasutamiseks.
Võtsin selle
näite tüüpilisest käitumisest, kui Inimese elus midagi ebasobivat juhtub ja
selmet, et enda panus sellesse juhtumisse üle vaadata, asutakse kohe keskkonnas
vigu otsima. Kunagi üks armas kolleeg
vastas, kui küsisin, et miks Sa niimoodi käitud, et keegi PEAB süüdi olema ja see Keegi ei ole MINA. See jäi eredalt mällu ja meenub alati, kui end
sellisest olukorrast leian.
Digipädevustega
on lood just nii, et kui ikka miski ei toimi, siis on selle põhjustanud kas
tarkvara koostaja, riistvara müüja või teenuse osutaja. Klient on Kuningas!
Isegi siis, kui juhtmed on ühendamata või viirus on allalaaditud või on
tarkvara paigaldamisel oma parema maitse järele linnukesi sobivatesse
lahtritesse paigutatud. Üle poolte sellistest juhtudest asub probleem
klaviatuuri ja tooli vahel.
Samahästi võiks
autotootjatele või –müüjatele esitada kaebusi, et kas tõesti peab ukseavamiseks
just sellele masinale kaasapandud võtit/pulti kasutama või kas sellega
sõitmiseks peab mingeid teadmisi omandama.
Vanasõna ütleb,
et loll on see, kes vabandust ei leia ja eks ta õige ka on. Sotsiaalne edukus
tänapäevases maailmas ei sõltu ammu juba Inimese teadmistest või oskustest.
Kuhugile ajaloo unustuse hõlma on vajunud terve talupoja tarkus - kellele on
rohkem antud (vahet pole, mida), sellel on suurem kohustus ja vastutus.
Tänapäeva
dimensioonides kolab see NIMETU KEEGI, kes on kõike põhjustanud ja peab
vastutuse võtma tegude eest, mis Inimesele tema toimetustes ebamugavusi
põhjustab :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar