neljapäev, 21. juuli 2016

Täiskuu

Juba mitmes õhtu paistab taevast see kollane kera, mis väidetavalt mõjutab inimeste tegevusi. Käisin eile järjekordsel uuringuseerial haiglas. 

Päev hakkas  õhtusse jõudma ja haigla ei meenutanud enam  sipelgapesa. Istusin ja ootasin oma aega. Kõrvale pingile sättisid end istuma keskeas perekond. Sellega lõppes ka rahulik olemine selles koridoris.

Algatuseks hakkas mees seletama, et kui paha tal olla on. Selge, haiglas ei käi inimesed, kes on terved. Kahtlemata. 

Naine muudkui sekeldas ümber mehe. Saabus medõde ja selgitas kontrastaine joomise ajakava. Mees pahurdas edasi - miks teda sunnitakse kolmveerand tundi ukse taga istuma, kui ta ometi on haige ja miks ei võiks seda kogust korraga ära tarbida. Medõde uuris, kas ta on esimest korda. Mees teatas, et loomulikult mitte.  

Imetlesin selle medõe kannatust. Ta selgitas veel kord ja väga aeglaselt, paludes kinnitust, et mees on aru saanud, mida ta tegema peab. Mees nähvas medõele: kas te arvate, et ma olen idioot, et aru ei saa. Naine aga muudkui askeldas: küll sättis särgikraed, küll pakkus taskurätti ja uuris, kas nüüd on parem olla. Hetkeks tundus, et vaherahu on saabunud, aga ei....siis asuti lahkama ilma, naabreid, meditsiinisüsteemi, riigikorraldust ja kohalikke võimukandjaid. Nad olid valjuhäälsed ja ei vaikinud hetkekski. Aeg aga venis ja ma tundsin, kuidas ma muutun aina kurjemaks.

Panin kõrvaklapid pähe ja proovisin end välja lülitada. Ei olnud võimalik, sest mees sai oma naise peale kurjaks ja tõstis häält, asudes hinnanguid andma naise välimuse, iseloomu ja tegude kohta. See inimene lihtsalt polnud MITTE millegiga rahul ja hakkas solvama OMA naist. Just siis, kui mu kannatus katkema hakkas, jõudis kätte minu kord kabinetti siseneda. Hingasin kergendatult.

Väljusin uuringult ja kuulsin, kuidas seesama tige mees seletas naisele, et milleks Sa üldse kaasa tulid, kui Sinust mingit kasu siin ei ole ning sisenes kabinetti. Tundsin, kuidas kogunenud viha välja voolas ja ütlesin möödudes, et järgmine kord koos oma mehega avalikku ruumi tulles palun kleepige selle mehe suu kinni.

Tean, et ma ei käitunud kenasti, kuid see etendus, mille see paar andis, oli kole. Ühelt poolt mees, kes kohtles oma naist solvavalt ja sellest mõnu tundis ning teisalt naine, kes lasi endaga niimoodi käituda. Sisekosmostesse sekkuda ei tohi, kuid inimesed võiksid arvestada, et avalikus ruumis oma pereelu elamine ei ole kaasinimeste suhtes viisakas.  




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...