Olen väsinud olemas Tubli...

ja nii ongi

.. üle mõistuse väsinud tegemast ainult Õigeid Asju Õigel Ajal. Ja ma olen väsinud inimlikust nõmedusest, vastutustutndetusest, lausidiootsusest, enda pidevast tõlkimisest... ja veel umbes miljon asjast. Energia sai otsa. Kuidagi ootamatult saabus see piir, ilma igasuguse hoiatuseta. Kuskil on olnud valearvestus.

Käisin tööd tegemas ja vaatlesin inimesi ning siis saabuski teadmine, et tahaks ka lihtsalt inimene olla, koos ignorantsuse, mittevastutamise, hädaldamise, mitteviitsimise, laisklemise looderdamisega ning kilomeetrite pikkuste põhjendustega, miks midagi teha ei saa. Kasvõi 24 tundi, veel parem kui 48 tundi. Pole ju palju soovitud? Päkapikk võiks panna sussi sisse kupongi, ma realiseeriks selle joonelt.

Jõudsin koju tagasi ja avasin Pandora laeka ning siin ma nüüd olen, lahendan kellegi lõpuniviimata tegusid. Võib-olla olekski aeg käed lahti lasta ning floodida. Öelda, et piir läks siit ja edasi vaadake ise. Leidke uus Ilmasammas, kes lahendab asjad. Tunnen, kuidas see sisemine must ilu vägisi end maailma murrab.  Põrgut, see kõhuli maas vingerdamine ei too lahendusi ja ei vii edasi. Keegi nutunaist ei vaja? Ma tuleks tööle. Oleks vähemalt eesmärgipärane tegevus ja energia ei läheks raisku.

Miks mind ei kasvatatud nõrk olema? Nõrk ei saa olla, siis sõidab kohe keegi esimesel võimalusel Sinust teerulliga üle ja kobiseb ka veel, et valepidi kukkusid maha. Nõrk saab siis olla, kui on olemas ilmasammas või tagala, kuhu põgeneda. Mul pole kedagi. Mitte kedagi, kes oleks tugevam kui ma ise. Kõik on teispoolsuses. Isa murduks, kui ma oma nõrkust näitaks ja siis ma peaks tema püstihoidmisega tegelema. Lapsed vajavad veel moraalset tuge. Kui ma näitaks oma nõrkust, siis läheks hunnik aega, et nende armistunud olemist turgutada. Ja ülejäänud ilmal on suht savi, kas mul on hea või halb. St minu argipäev ei mõjuta nende oma ja vastupidi.  

Mul on täna vähe headest sõnadest ja mõtetest. Pealegi ei ole õigust sekkuda kellegi argiolemisesse lihtsalt sellepärast, et must laine mattis enda alla.

Aga ma olen väsinud olemast Tubli, Tark ja Osav...ma olen vaid Inimene, kelle jaks sai otsa... lähen panen pea padja alla ja kui homme ärkan, siis olen jälle Ilmasammas edasi...sest minu Tee ei ole veel otsa saanud ja teisiti ma ei saa.