Laupäevamaitseline kolmapäev

... aga Mina?

Kuna eelmisel nädalal osutus laupäev töiseks ja looduses valitseb tasakaal, siis otsustasin, et kolmapäevast saab ärajäänud laupäev. Vähemalt selles osas, mis päeva tempot puudutab. Nagu ma ka ennem olen kirjutanud, et argipäevadel hingab maailm hoopis teises rütmis, kui nädalavahetuseti, aga otsustasin keskkonna dikteeritud tempost lühikeseks ajaks eemalduda ja siin ma siis olen. Ärkasin ilma igasuguste süümepiinadeta ja äratuskellata veerand kümme ning asusin kohvijoomise saatel mõtteid vaatlema.

Lõpunimõtlemata ja kuhjuvad mõtted inimeses ja ketside vilinal eesmärgipoole püüdlemine pidevas kiirustamises ei anna häid tulemusi. Vähemalt sisemusele ja pikemas perspektiivis mitte. Mida kauem rööprähklemisega ilma enda jaoks isiklikku aega võimaldamata tegeleda, seda suurem on tõenäosus, et kaamos või unehäired või stress tuleb külla.

Alateadvus on hulka targem kui mõistus. Ja siis me räägime kaamosest, viirustest ja nõrgast immuunsussüsteemist ning reklaamid soovitavad ohtralt vitamiine, toidulisandeid ja päikesereise. Tõesti-tõesti. Dekoratsioonide vahetus ei muuda sisu. Ma nimetan neid olusid, kus mõistus püüab veenda, et peab VEEL tempot hoidma ja alateadvus karjub pausi järele, et tegemist on enesepettuse magustate hetkedega, millel on valusad tagajärjed. Kui ikka sisemus karjub, et on pausi vaja, siis on see viimane hoiatus. Järgmiseks tekitab alateadvus koostöös organismiga olukorraga, kus lihtsalt ollakse sunnitud paikne olema ja endaga tegelema.  Ja ärge hakake seletama, et see on jama jutt. Täpselt nii ongi.

Ennetamine on alati ressursisäästlikum kui tagajärgede likvideerimine (nii vaimses kui materiaalses mõttes). Väga lihtne tõde, kuid tavapäraselt tiksub peas nn südametunnistuseks nimetatud valehäire. Ja mida see 2, 4, 8 või 24 tundi siis suures plaanis muudab? Absoluutselt mitte midagi. Muidugi on igasugu erisusi (väiksed lapsed peres vms oluline ja eluline), kuid suures plaanis saab ka need tegevused ümber korraldada. Tulemuseks on kui mitte 24 tundi, siis 8 (või muu n+1) tundi iseendale ja see väike aeg pingemaandust kokkuvõttes võib säästa hilisema haigusenädala või paar.

Kiirteel ja kohustusi täites ei ole Enda Sisemuse appikarje kuuldav. See oleks justkui teises sageduses ja või helistikus, mida nn kõrv ei taba (nn selektiivne kuulmine). Teadmine tuleb siis, kui selili voodis olla ja kiruda, et näe, jälle see viirustehooaeg.  Ei mingeid hooaegasid. Kui inimese Vaim on tugev või siis sisemine tasakaal (või siis kooskõla iseendaga) olemas, siis ei murra ei ussi- ega püssirohi (vanaema sõnad).

See on otseses seoses sisedialoogidega teemadel, kuidas praegu kohe üldse ei saa vaba aega endale lubada selmet, et mõelda, kuidas tõsta asjad ringi nii, et leida pausiks aega. Ütlete, et pole võimalik (haa – juba Te oletegi selles mõttemustris, kuidas EI saa...). Alati on olemas võimalused...väga väheste eranditega ja kui mitte kohe, siis päeva-paari jooksul alati. Kui keskenduda põhjuste otsimisele, miks midagi ei saa selle asemel, et leida lahendusi, kuidas saab, siis aju töötab teistmoodi. Lisaks kõigele on see iseendale vastutöötamine. Vajadus on, kuid püütakse end veenda, et ega ikka pole küll.

Siia lisandub ka see aja planeerimise igavene küsimus (siiani ei mõista, kuskohast see Aja kultus pärineb). Vaatab inimene oma kalendrit ja tõdeb, et aega ei ole. Tekib küsimu, kes selle aja seal ajakavas ära märkis? Naabrid või Emake Saatus? Pigem on see väide, et aega ei ole, inimese jaoks sobiv põhjendus millegi tegemata jätmiseks või vastutuse äradelegeerimiseks. Sellest aja suhtelisest mõõtmest olen ma ka ennem kirjutanud. 

Ja kui nüüd ringiga tagasi jõuda, siis kokkuvõtteks saabki tõdeda, et Inimene ise teeb endale liiga ja seda hoolikalt endale põhjendades. Kas me oleme masohhistid? Vaevalt. Pigem allutakse välisele survele mõtlemata, mida see tegelikult tähendab ja endaga kaasa toob.

Kui ennast ei hoia ja endaga hästi läbi ei saa, siis kuidas saaksime suhtuda ümbritsevasse teistmoodi? Kui veel laiemalt heietada, siis  võib jõuda sinnamaale, et Inimesel puudubki vaba tahe ja nimetu Keegi Kuskilt dikteerib seda, mida inimene teeb või tegemata jätab. Väga mugav lahendus tänaseks, kuid pikemas perspektiivis puhas enesehävitamine.