Aasta lõpetamisega alustamine ja ristteed...

netiavarustest

Peagi saab järjekordne aasta purki pandud ning ajaloosahvrisse saadetud. Vaatasin, mida ma eelmisel aastal samal ajal mõelnud olin ja pean tõdema, et sama seis on ka täna, st teema aktuaalsus pole kadunud. Ilmselt sisemise tasakaalu küsimus ongi ajatu. Keskkond võib muutuda, kuid sisu on sama, st dekoratsioonid võivad vahetuda, kuid olemust see ei muuda.

Mõnus aeg see aasta lõpetamise aeg. Laisa pühapäeva hommiku saateks tuli raadiost ohjeldamatus koguses jõulumuusikat. Lund enam pole, kuid mõte kuuse tuppatoomisest püsib. Sellel aastal olen targem olnud ja oma tempo mõistlikuna hoidnud, nii et peagi saab kleebi-liimi-lõikamist harjutada.

Kudunud olen ka. Ükspäev koju tulles tundsin, et tuul tahab kõrvad peast ära viia ja tulemuseks tuuseldasin oma lõngavarudes ja kudusin nn munakooretüüpi patentkoes mütsi. Siis loomulikult tekkis vajadus ka samasuguse salli järele.

Mul on mingi kiiks, et müts ja sall või müts ja kindad peavad samast lõngast olema. Sama kehtib käekoti ja jalanõude värvi suhtes. Äärmisel juhul sobib ka nii, et käekott on salli ja kinnastega ühte värvi. Teagi, kus ma selle kiiksu saanud olen.

Anyway, kui salli ka valmis saan, siis teen komplektist ka pildid ja jagan. Vähemalt endal tulevikus hea meenutada. Aga nende kudumistega on nii, et ühe hooaja kannan ja siis saavad nad reeglina uue omaniku. Ikka on keegi, kellele need meeldivad ja ma saan ju alati enda jaoks uued teha. Pealegi on lõngapoes igal hooajal uued ja huvitavad lõngad, mida ma siis vahel endale oravamoodi koju tagavaraks varun.

Väheke mu mõttepainetest ka. Sain pakkumise, et ma oma väljatöötatud õppekava koordinaatoriks hakkaksin. Ahvatlus on suur, kuid otsuste tegemine pole nii lihtne miskit. Arvestades seda, et ma saan täie teadmisega planeerida oma tegemisi kvartali kaupa, siis tundub kuidagi vastutustundetu võtta see pakkumine vastu. Samas nad ju ka teavad, mida nad tegid, sest ma pole oma sisemise ilu seisundit ka varjanud. Pidime järgmisel nädalal sisulise läbirääkimistega tegelema. Elame-näeme.

Teisi põnevaid pakkumisi on ka. Lugesin ennist blogisid ja tundub, et paljudel on ristteedel seismise koht, et enda jaoks sobivaid valikuid ja õigeid otsuseid teha. Aah, ma sukelduks joonelt tehtud pakkumistest kolme, kui....seda metsa ees ei oleks. Samas ütles ka õpetaja  Laur, et kui tervet ei jaksa, siis tee pool, aga tee seda korralikult. Ja nii ma siis targu ja tasapisi enda sees neid valikuid lahti harutan ning sobivust testin.

Ja neid uuringutulemusi pole ikka veel. Kirjutasin raviarstile, et kus on... juba kaks nädalat saab esmaspäeval uuringutegemisest mööda. Viimased kolm tulemust on saabunud kümnendal päeval, sedakorda ei miskit. Mitte, et see oluliselt miskit mu elus muudaks, kuid ravi määramise puhul pean arvestama haiglapäevadega ja see teadmatus täna segab mul oma tegevusi kavandada. Teisalt, egas mul muud üle jäägi, kui ootamine. Ja ei need tulemata jää ja eks siis korraldab logistika ringi. Tüütu vaid see ootamine. Kuna tegevusi piisavalt, siis väga ei paina ka see ootus.

Räägitakse, et päkatsid on ringi käima lastud. Pange siis kenasti sussid valmis, kui mõni neist juhtub läbi käima, siis on kuhu üllatus jätta!