Üle teise õla ka tagasi...

... aastal 2018

Täiesti viimane päev sellel aastal võtab ilmet ja liigub õhtu/homse, seega uue aasta poole. Pea hakkab klaarimaks saama ja kohe ronivad töömõtted jupikaupa pähe. Vajutasin juba pidurit. Ei hakka ennem asjalikuks, kui teisipäeval arsti juures ära käin. Pealegi olen veel üsna nõrk.

Sedakorda kerin end õhtul diivanile kerra ja vaatan, mida telekas pakkuda suudab. Olen aastaid mõelnud sellele, mis oleks, kui võtaks uue aasta vastu magades? Pole siiani realiseerinud, aga ehk sellel aastal õnnestub. Ma väsin praegu õhtu kella üheteistkümneks nii ära, et silmad vajuvad vägisi kinni.

Kui ma täna hommikukohvi juues üle teise õla mööduvale aastale pilgu peale viskasin, siis ei leidnud miskit uut, mis eile poleks peast läbi käinud. Proovisin meenutada kirkamaid ja negatiivsemaid hetki, kuid jällegi: need on seotud tööga. Isiklikus vaates ei olnud ei ülikõrgeid ega ka –madalaid punkte. Üks järjekindel toimetamine väiksemate lainetuste saatel.

Hea ja soe tunne oli, kui Laps nr Kaks kooli lõpetas. Sellel aastal lõpetab Laps nr 3 järjekordse kooli. Õppimine on kuidagi loomupärane ja jätkuv tegevus, kuigi rõõmu ja rahulolu pakkuv hetk kõigile lähedastele. Aga ei miskit muud pöördelist sellel aastal ei toimunud.

Kui aastale tervikuna otsa vaadata (st nii isiklikust kui töisest vaatest), siis on koond igal juhul huvitav, edukas ja positiivne oma väikeste ebameeldivate olukordadega, mis tänaseks küll positiivse lahendi on saanud. Jällegi, ohtra pühendumise, planeerimise ja järjekindla töö tulemusel. Niisama ei juhtu miskit. Ei too keegi kandikul koju kätte mitte midagi.

Kõikse ebameeldivam aasta nn sündmus on minu bronhiiti jäämine. Teine nädal abitut ja nõrka seisundit on ääretult kurnav organismile, ka meeltele. Tekkis jälle see Varjudemaal olemise tunne. Elu toimub kuskil mujal ja pole asja osalemisega, isegi pealtvaataja ei jaksa olla. Õnneks pole see olemine kaua kestnud ja alanud on paranemise faas.

Saabuv aasta saab olema põnev ja tegus. Üritan tempot enda jaoks õigena hoida, et liiga ei teeks.

Tänan kõiki Lugejaid, kes sellel aastal minu teekonna vastu on huvi tundnud ja kaasa elanud. Saadame selle aasta ära ajalukku ja meeldivate kohtumisteni uuel aastal!

Head vana-aasta lõppu!