Laupäev, 18. märts 2017

Ooteaeg sai läbi....aeg edasi liikuda

oodates...
Peagi on aasta möödas, kui meedikud avastasid, et osast mu selgroost on saanud vetruv mass, millega on ohtlik liikuda ja teatud liigutused võivad kurvalt lõppeda. Terve aasta erinevaid raviskeeme, füsioteraapiat, tuima järjekindlust, enesedistsipliini ja olen ma tagasi Elu Kiirteel ja peos on järjekordsed uuringutulemused.

Elurütm on uuringust uuringuni. Iga korraga on need muutunud paremaks ja olen saanud oma elule veidi mahtu ja mõõdet lisada. Olen ennemgi pidanud tõdema, et inimese organism on oluliselt targem kui inimene ise. Ka sellel korral olen sama teadmise ees. Aasta algus läks nii suure mürinaga käima ja mina haarasin kohe võimalusest ning kohandusin aina kiiremaks muutuva tempoga.

Tulemuseks on ühe lülikolde suurenemine. Neid koldeid mu selgroos on väga mitu. Kõige ohtlikumad neist kaelalülides. Kogu ülejäänud pakett on staatiline ja tugevnev, mis tulemuseks annab selle, et raviskeem muutub ning tasuks enda ülekoormamise eest ei saa ma mitte ravist puhkust, vaid raviralli jätkub. Esmaspäevast algab kiiritus, jätkatakse luutäitmise ja suukaudse keemiaraviga.

Kui eelmisel kevadel luutäitmisega alustati, siis mõtlesin, et vat milleni ravimitööstus on jõudnud. Väga äge. Luid täidetakse nagu hammastesse plomme pannakse. Tõsi küll, luude tihendamine toimub veenisiseselt, kuid ikkagi. Tulemuseks on tihendatud sklerootilised luud, aga nad võimaldavad liikumist ja kergemal moel ka muid füüsilisi tegevusi.  

Nii et kiiritus peaks agressiivse arengu ühes lülis peatama, luude täitmine tugevdama hõrenenud kohti luudes ja tabletirivi hoidma staatilisena ülejäänud elukat, kes uinunud olekus mujal on. Lisaks kogu muu elukorraldus, millega pean ravitulemusi toetama, mitte neid vähendama. Olen terve ööpäeva oma elukorraldust kriitilise pilguga üle vaadanud ja vähendanud kõiki sundasenditega seotud tegevusi. Sisse tuleb jälle seada päevane pikutamise kohustus, et seljale puhkust anda.

Nädalavahetus täielikuks äraolemiseks, ümberlülitamiseks ja uuest nädalast uus rütm järgmiseks paariks-kolmeks kuuks. Esialgu polegi selge, kas järgmine uuring on mai või juuni alguses. Aeg täpsustub peale kuuajast tabletikuuri ja vereanalüüside tulemusi. Ravi moodustab kogu komplektist poole. Teine pool on minu oma teha, toitumine, liikumine ja muu elukorraldus. Tervik peab kooskõlas olema.

Nüüd on minu kord teha vigade parandus ja siis targemana edasi minna. Tohtri ees seelikuserva rullides ja pilku maha lüües vastata küsimusele, et kas füüsiline koormus on liiga suur olnud, ei olnud hea tunne.  Enam sellises olukorras end leida ei taha. Seega tuleb teha õigeid tegevusi õiges järjekorras.


Kogumina on kõik hästi ja asjade pakkimiseks puudub vajadus. Ootamise aeg jälle selleks korraks läbi ja uus tee-ots käes, mida mööda edasi minna. Ja Rännak jätkub...

6 kommentaari:

  1. Ohhhhh!
    Loogiline. Aga ikka kurb ja ootamatu ja...
    Peaks ka rahulikum olema. Rahulikumalt võtma. Keegi ei anna mulle medalit selle eest, et endaga eriti karm olin.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. eks igale aktsioonile järgneb reaktsioon. ise olin loll. tasakaalu on vaja:) aga mina sukeldusin enda jaoks valele poole teed sedakorda. kui teooria ai mõju, siis tulevad prkatilised õppetunnid.

      nüüd olen hoolikam. õige VNN, keegi ei jaga meile tunnustust selle eest, kui masohhismiga tegeleda. rohkem hoolivust enda suhtes:) ma kohe kirjutasin üles ja panin seina peale, et meelest ei läheks.

      Palju Head meile!

      Kustuta
  2. Õige, keegi teine ei saa meie tervist hoida, ainult ise.
    Mismoodi toituda soovitatakse?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. haiglas ei räägi keegi toitumisest miskit. olen lugenud erinevaid vähihaigetele mõeldud toitumisraamatuid ja lähtunud terve mõistuse konseptsioonist, et organism on tervik ja vajab teatud aineid teatud koguses.

      st,aed- ja köögiviljad, vähe liha, võimalikult nisu-, praadimise-, suitsutatud toodete vaba. kõik toidud valmistan ise jnejne, ehk siis kõike seda, millest toitumisnõustajad räägivad.

      vahel saab kõigest villand või on tempo kiire ning siis läheb kõik käest ära. päev paar ja
      siis koputab sisetunne, et palun nyyd õigele rajale tagasi.

      Lisaks raviteed, mis organismi tugevdavad ja jääkidest vabastavad. Neid ka vaheldumisi.

      Kurtsin kunagi arstile, et miks ei ole vähihaigetel toitumisnõustajat haiglas nagu diabeetikutel on. Iga inimese organism ja ravi on erinev. See oleks suureks abiks ja toetaks ravimist.

      Kustuta
  3. Meister!
    Kurb, et Su analüüsivastused sellised olid, tunnen südamest kaasa!
    Ma ei usu, et Sa oled enda tegevusega olukorda halvendanud - kõigist postitustest on aru saada, et oled töötanud naudinguga!?
    Ma olen veendunud, et vähihaigetel on vajadus olla kasulik, sest see aitab raviga toime tulla ning natukese haaval edasi elada.
    Ma olen kindel, et kui jälgid oma sisemisi veendumusi, teed just need otsused, mis Sulle kõige enam kasu toovad.
    Rull, muretsedes


    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rull!
      eks sellised uudised raputavad alati. Kui tervikut vaadata, siis on endiselt kõik hästi. Just selles plaanis, et ravida on võimalik nin kõik teised kolded endiselt staatilised ning luud tugevnemas ning kogu organism on ravi taluv ning vajalikud aines vajalikus mõõdus ja puuduvad organite suurenemised ja kahjustused, mis keemiaraviga võivad kaasenda.

      Pealegi on mu füüsiline suutlikkus paranenud. enam ei kima pensioärid minust nagu postist mööda. Suve alguses, kui taastuma hakkasin sellest abitust seisundist, siis olin nagu imik, kes tudisedes peale meetrist liikumist istuma kukkus.

      Igal inimesel on sisemine vajadus kasulik ollla. Tegevus hoiab lollid mõtted eemal ning aitab mõtted suunata millelegi vajalikulte ja ei lase enesehaletsusel võimust võtta.

      aga füüsilisi sundasendeid pean oluliselt vähendama. nendega läksin vahepeal liiale. olid 12tunnised tööpäevad ja paar nädalat jutti. see on palju ka terve inimese jaoks. kuid kuna unustasin enda, siis see oli üks põhjus, mis sellele tulemusele kaasa aitas. Tasakaalu on vaja:) ma vahel unustan end midagi tegema, kui tegevus kaasahaarav on või siis kui on nn vaja ära teha. siis koondub kogu tähelepanu tehtavale.

      Ja õige, rohkem tuleb kuulata nn sisetunnet. see ei valeta kunagi. oleks vaid tarkust.

      Kui teooria ei toimi, siis tulevad praktilised õppetunnid, mis muud. eks ma olen jälle targem:)

      Jõudu, hoolivust ja armastust enda vastu, Rull! see on see, mis meil õiges suunas viib!

      Kustuta

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...