Varjudemaa

Kui olla ühe jalaga siin reaalsuses ja teise jalaga teispoolsuses, siis kokkuvõttes oledki Varjudemaal. Justkui kaup, mille kohta on tehtud otsus, et see tuleks üle anda, aga tähtaeg pole veel saabunud.  

Inimesena on tunnetus selline, et oled teatris publiku hulgas, kuid asja lavale pole. Vaatlejana on alati kõige mugavam olla, sest siis on kriitika justkui objektiivne. Kui aga proovida sellises olekus leida tasakaalu, siis võib see olla äärmiselt jabur soov. Kellele ikka meeldiks olla uste vahel pidevas tõmbetuules.

Sellisena tunnevad ennast inimesed, kui neile on pandud diagnoos või on nad olukorras, millest vabanemiseks või väljatulemiseks läheb vaja kogu pagasit, mis elatud aja jooksul kogutud on ja ka siis pole tulemus garanteeritud. Aga reaalsuses ei olegi midagi garanteeritut.

Varjudemaal olemine on omamoodi huvitav. Sa oled olemas ja samal ajal ei võta Sa millestki aktiivselt osa - oled Vaatleja. Olen siin maailmas vägagi kohal olnud pea pool sajandit ja muuhulgas olnud osaline ajaloo kujundamisel.  See on märkimisväärne pagas kõike, seda nii isilklikul kui ühiskondlikus tasandil. Pea pool aastat olen olnud Varjudemaal. Ilmselt sellest ka soov heietada. Kui argipäev ei ole täis olmemüra ja kohustusi, siis leadki end arutlemast ajatute teemade üle. Aga minu käes on praegu kogu tänase ühiskonna kõige väärtuslikum valuuta – Aeg ja mul on täieline õigus kasutada oma enesemääratlemisõigust.

Mul on vabadus selle ajaga teha mida iganes või siis kõik hoopis tegemata jätta. Vabadus pidi olema tunnetatud paratamatus. Tõsi, mul on hulk piiranguid tegutsemise osas. Ma võin mõelda, lugeda ja kirjutada kuni kokkukukkumiseni; vaadata ja surfata mööda meediakanaleid, kuni sõrmed kuluvad; saan ise valida kellega, millal ja millise intensiivsusega suhtlen. Piirid on minu eelneva eluga võrreldes üsna ahtad, kuid seda enam naudin ma olemist, sest sellist luksust pole mul lapsepõlvest saati olemas olnud.

Aeg-ajalt käin ma ka nn pärismaailmas, st ajan Asju, et tagada elatusvahendeid endale ja veel koduselavatele Õppuritele, kuid ma olen oma valikutes suhteliselt vaba ning ei pea kellegi käest eelnevat nõusolekut küsima.

Selline ongi Tasakaalukunstniku pärusmaa Varjudemaai – võtta enda jaoks parim ning mitte tallata kellegi varvastel!