pühapäev, 23. juuli 2017

Hakkab looma...

Kui ma kalapäeva laupäeval sädemeid pildudes otsustasin aja maha võtta helgema tuleviku nimel ja järgneval kalapäeval nentisin, et emotsioonid on koos Pegasusega universumi avarustesse lahkunud ning et tegelen järgmised kolm päeva empiirilise enesevaatlusega, siis tänaseks on selge, et pelgalt hülgeasendis küljevahetamisest miskit ei muutu. Kuigi väljapuhkamine on vajalik. M.O.T.T.

Eile tabas mind poolest päevast tegevusrahutus, st seda, et teeks midagi, kuid ei midagi energiamahukat ja aeganõudvat. Märk sellest, et füüsiline väsimus sai välja puhatud. No ja edasi? Lappasin heade mõtete alustuseks Printeresti ja tekkis äratundmine, et käsitöö oleks kõige asjalikum sellise olemise juures. Peenmotoorika rakendamine aitab pööningu korrastamisele suurepäraselt kaasa.

Sealt edasi oli juba lihtne mõelda. Mis olemas on ja mille tegemine meeltele rõõmu valmistaks? Lõnga, niidi jms varud on igas kaliibris olemas. Jõuludest saadik keerleb idee ühest kardiganist, mis pole visualiseerumiseni jõudnud; suveks tahtsin heegeldatud õlakotti, kuid jällegi – pilti ei tekkinud.

Nii ma siis lasin näppude vahelt läbi materjali, kuni ahaaa-efekt kohale jõudis. Täielikult oma harjumuste vastaselt alustasin kardigani kudumisega. Nimelt ma heegeldan kevadest sügiseni ja sügisest kevadeni koon. Minu jaoks on käsitööga tegelemine suurepärane mõtete ja ideede korrastamise protsess. Juba ema selgitas, et vaimset häiritust maandab kõige paremini peenmotoorikaga tegelemine, ehk siis rebi-lõika-liimi või siis minu puhul käsitöö.

Puht filosoofiliselt lähenedes võib alustatud kardiganist vabalt ka vest saada. Tähtis on tänases võtmes protsess, mitte tulemus. Üks mu tuttav oma keerulistel aegadel kudus järjest sellised 20x20 cm motiive ja kui pool aastat hiljem hakkas neid kokku heegeldama, siis selgus, et suvekodus said kõik voodid kaetud ja elamises ei olnud enam ühtegi ärakasutamata lõngajuppi ja kõik vanad kudumid olid ka päevatekkideks ära kootud.

Nüüd lähen teen üks õuetiir ja siis setin end mõnusalt koos kudumisvarustusega tugitooli ning homseks olen valmis jälle maailmaga kohtumiseks.

Head pühapäeva!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...