Ilmast ja Kassitaadist

Kassitaat tähelepanu otsimas

Ärkasin, sirutasin varbaid.... ja keerasin teise külje. Ärkasin veelkord. Sedakorda olematu kohvilõhna peale, st unes ärkasin kohvilõhna peale ja kui teadvusele tulin, siis selgus, et ei midagi. Väljas on totaalne sügis. 

Hommikune kohv, väljasurnud linn, koolduvad männiladvad ja aknaplekke kolistav tuul.  See magades teadvustatud ärkamine, et tead, et magad, kuid oled ärkvel on tõeliselt äraspidine olemine. Kunagi, kui ma innustunult Castanedat tudeerisin, siis tegelesin paar aastat selle seisundi treenimisega. Oli põnev aeg.

Mõtterongid vuravad. Fragmendid siit ja sealt. Laulu- ja tantsupeoliste peale mõeldes, valdab nukrus. Nende rõõmu jagamiseks ei ole ilm sõbralik. Loodan, et keegi neist kopsupõletikku ei saa. Sooritajate rõõmu see vaevalt vähendab, kuid ega se läbivettimine seda leeki hinges ei suurenda. 

Algas eesistumise periood. Eestimaa tervitab külalisi koduse suusailmaga. Kui ilma märgina võtta, siis saab olema segane aeg see eesistumine. Turvameetmed pealinnas on tugevdatud. Kohati on tunda ja näha õhukontrolli teostavaid lennumasinaid, korrakaitsjaid on muutunud osaks kesklinnapildist. Väheke kõhe on. Mitte nende nähtavate märkide pärast, vaid sellest teadmisest, mida VIPide koondumine endaga kaasa võib tuua. Magus märk igale fanaatilisele seltskonnale.

 

sooja?

Seoses sügisese ilma saabumisega otsib Kassitaat kohta, kus soojem oleks. Mitte, et toas külm oleks, kuid kõik pleedid, padjad, radiaatorid, tekid, süled on magnetiks. Elutoa diivanipleedi on ta ammu omastanud. Kuigi keskküte on ammu väljas, setib Kass end püüdlikult radika peale. See pilt on tehtud küll siis, kui radikad sooja õhkasid, kuid ta ei  jäta lootust. Jaaeg-ajalt kostub nõudlik Njäääuuu.... Proovib järelejätmatu visadusega kõikide ruumide radikaid, et äkki ikkagi...

Üldse on me Kassitaat suhtleja ja jutupaunik. Igal võimalusel võtab sõna: kui tema teadmist mööda on midagi puudu või üle, kui keegi koju laekub, kui kauss on tühi või pole menüü sobiv.

Kui talle selgitada, et loomadel pole inimõigusi, siis esitab ta tundmatus keeles vastulause. See on nõudlik tekst. Kahjuks või õnneks puudub tõlge. Enesemääratlemise õigust hakkas Kassitaat kasutama, kui Mõmmi, me pere tere-tere koer, teispoolsusesse lahkus. Muidu esines ta peamiselt Mõmmile. Koer küll ajuti tüdines ja näitas seda välja sellega, et puhisedes kolis teise kohta, kuid Kassitaat on terve oma eksistentsi ajal olnud staarikalduvustega ja ei jätnud oma kõnepidamist pooleli, vaid jalutas koerale järele.

leia pildilt Kass...

Lemmikloomad on pereliikmed. Loomulikult ei pea neid olema, kuid meie ei ole ilma nendeta üldse olnudki. Majas elades olid kassid alati paarikaupa. Korterisse kolides oli kassipaarist üks alles jäänud ja sealtmaalt pole teist võtnud. Kass on vana ka, 11 aasta läheb, ta ilmselt noore ja rumala kassilapsega enam ei harjuks. Kassitaat on vägagi teadlik oma staatusest perekonnas ja kasutab seda täie mõnuga.

Kassitaadi vanuse lisandudes on tal harjumus sülle ronida, kui keegi end elutoas telekavaatamiseks sisse seab. Ka ei jäta ta võimalust kasutamata ja nõudlikult püüab kõikide külaliste tähelepanu, kes elamisse on saabunud. Kui külaline Kassitaadi tähelepanuvajadusele reageerib, siis sobivuse olemasolul setib ta end mõnusasti sülle. Kui arvate, et sellest piisab mõnusaks äraolemiseks, siis Taadi arvates on tore, kui lisaks keegi ka pai teeb. Nõudluse mittemõistmisel väljendab ta häälekalt ja veidi pahase häletooniga....Nnnnnjjjäääuuuu...

Tahtsin edevusest ka kirjutada, aga teen seda mõnes järgmises kirjajupis. Edevuse mõtterong tuhises peast läbi, kui vaatasin öökapipealseid ehtealuseid...las jääda järgmiseks korraks.