Pühapäev, 30. juuli 2017

Sumeda suve looklevast pühapäevast

Ood pühapäevahommikule on jätkuvalt omal kohal. Maailm on mõnus ja õhus on juba hilissuve tunda. Õhtud on augustiootel juba sametiseks muutunud ning pimedus hiilib salamisi. Päeva algused on veel laisad  ja looklemises nagu päevakoerad (need mõnusad, sasised ussid). Elu Kiirteel on kuskil kaugel. Kohati on lähedust tunda, kuid see on viiv ja... kõik jätkub rahulises kulgemises. 

Igal aastaajal on oma rütm nagu nädalapäevadelgi. Suvine aeg on rahulises voogamises ja selline helge ning lapsepõlvemaiguline, heinalõhnaline, päikesekuldne (hoolimata sellest, kui palju Ilmavana meile päikest näitab).

Olen peaaegu suurkraamimisega ühele poole saamas. Pea kõik nurgatagused ja sahtlinurgad on läbi käidud. Kui ma ennem suurt sügist ülitubliks saan, siis  sorteerin pildid ka ära. Eile jahmerdasin igasugu salvestistega. Ennem seda kleepisin-lõikasin-liimisin paar tühja paberikasti pakkepaberiga üle, et videokassetid (jaajaaa, isegi need on veel konvertimata, alles ja olemas), DVD ja CDid jalust ära lõpuks ometi saada. Nende tolmuvaba hoidmie on kangesti tülikas. Kastid ja karbid on hoiustamiseks asendamatud. Kasutasin kodusolevaid paberiülejääke, kuid tundub, et poes on hulka lahedamaid mustreid ja värve ning pean väikse täienduse tegema, et nad elamise üldisesse fooni kenasti sobiksid.

Kardigan edeneb. Täieline loovkudumine, st mul on visoon, et peab olema poolpikk ja palju palmikuid ja nad peavad põimuma, aga kuidas ja millisena, see selgub kududes. Vahel on pausi koht, st visioon ähmastub ja siis tuleb pausikoht. Väike fragment ka... Juba teeb pähe pesa selline suvelõpu või –alguse mantli/jaki moodi asjandus, näis... Kudumine ON teraapiline tegevus nagu ka kirjutamine. 

Suurkoristamine ka mõttetasandil on täiesti edukalt toiminud. Eneseurkimine käib taustal. Sinna mõttemaailma kogunenb igasugust üleliigset jama, mis niisama ei kao kuhugile ja kui kraamimisega ei tegele, siis ühel hetkel tundub, et maailm on kole koht. Tegelikult on vaid pööning koristamata. Selle kohta ma kirjutan oma mõtted mõnel teisel homsel.

Jätkan suurkraamimist radikate puhastamisega. Ühistu kavandab mitmendat aastat maja renoveerimist, et palju ja mida ning seega pole mõtet olnud radikaid välja vahetada ennem, kui nad otsusele jõuavad.  Aga protsess on pikk ja vaevaline, sest polkovniku leskede paraadi on keeruline juhtida ja neid ühele nõule saada veelgi keerukam. 

Kui kogu keskküttesüsteem läheb väljavahetamisele alates soojussõlmest, siis on uute küttekehade soetamine puhas raha mahaviskamine. Seni tuleb neid vene imesid kenasti vana hambaharja ja sooda-äädikalahusega küürida. Kuigi ega neil miskit viga pole, aga nad on seintele kinnitatud ikka tõeliste vene imedega. Kui ära puhastan siis jagan tulemust ka teiega.

Sumedaid olemisi Teile!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...