 |
| palju...vähe...saab...ei tohi... |
Warning: ulmelist
haige teemaarendus! Lugemine isiklikul vastutusel ja rahustite käepärasel
olemasolul.
Täna on ilmselt
mõtterongide ja jaburuste päev. Täiskuu ikkagi veel. Et siis see eetika,
tavade, hea tooni värk ja lisaks lugesin ühest teisest ajaveebist kommentaare
ning siis... läks käest ära. Pean tunnistama, et olen uudishimulik (ilmselt
hälbega) ja harjunud mõtteuidu ketrama ning esitama küsimusi seni, kuni enda
jaoks vastused leidnud olen.
Niisiis jõuti
kommentaarides arutlemisega sinnamaale, et äkki on kommenteerijate ebasobiva
käitumise põhjus selles, et noviitsid blogilugejad/-kirjutajad ei tea midagi noist
saurusteaegsetest headest tavadest, mis olid nn ennem nende aega.
Kui ajaveebide
tekkimise hämaratel aegadel seisnes hea tava postituse kirjutamisel igasugusel emotsionaalsel
värvikal eneseväljendusel ja kommenteerida sama värvikalt oli lubamatu, st hea
tooni juurde see ei kuulunud; siis nüüd näe, oleme jõudnud ajastusse, kus
lugejad on osutunud häbematuteks ja võtavad esitatud postitusi meelelahutusena/teenuse
osutamisena ning vai häbematust, võivad sama tonaalsusega ka kommentaare
kirjutada.
Tundub, et üks
ühisosa ikka endise ja praeguse hea tava suhtes ka on: nimelt oli juba
kuldajastul lubamatu kellegi solvamine või alandamine.
Kuskilt mujalt
blogist lugedes on meelde jäänud, et hea tava on emotsionaalse
eneseväljendamise soovi korral siis hoopis oma ajaveebis sel teemal edasi kirjutada
ning sellisel juhul võib vabalt ka verbaalse kõhulahtisusega hakkama saada,
sest oma tuba, oma luba. Vat seda seal kirjas polnud, kas see oli saurusteaegne
hea tava või siis mingi uuema aja leiutis. Ja siis läks täiesti käest ära...
Kaksikmoraal
normiks – elementaarne, kulla Watson! Kui blogipidaja väljendab end parasjagu
nii emotsionaalselt/reljeefselt või kontrollimatult, kui soovi on, siis kommentaarides sama emotsionaalselt/reljeefselt või kontrollimatult esineda ei
või. Ehk siis, üks pool on võrdsem kui teine, hoolimata sellest, et esitamise
reljeefsus-skaalad on võrdsed? Nt eetikakoodeks/hea tava näeks ette, et
blogilugejana ongi Sinu kohustus tõdeda, et oledki by default vaimupuudega ja
käitumisraskustega, kes ei tea elementaarsest viisakusest midagi ning kelle tegelik
eesmärk on iga avaliku blogipidajat rünnata või alavääristada.
Järgmine haige uid,
mis hargnema hakkas, oligi see, et kui need noviitsid nii saamatud ja puudega vaikimisi on, et ei saagi kõrgema vaimsuse ja huvidega kirjutajaid mõista, ehk
siis ongi aeg kui mitte eetikakoodeksi, siis algaja blogilugeja või blogipidaja
hea tava kirja panna, kus ka need inimesed, kellel hoolimata oma võimetusest võib tekkida soov ja
võimalus end väljendada, leiaksid nt 10 või 15 punkti, soovitavalt
lihtlausetena, et nad tahtmatult väärikatele ja pikema kogemustega teadlikele
liiga ei juhtuks tegema.
Ka võiks selles
heas tavas olla vähemalt kolm osa: üks väärikatele blogilugejatele ja
pidajatele, kellel on nt kuni 20-aastane kogemus ja noviitsidele, kelle kogemus
jääb alla 5-aasta, sest neile lihtsalt kehtivad erinevad nõuded. Kolmas osa
võiks olla neile blogijatele, kellele ajaveebi pidamine elatusallikas või
leivakõrvas vms on. Selles osas võiks siis lihtlausetena kirjas olla, et nad
ongi by default arvamusliidrid (nt kui lugejate arv ületab viite tuhandet
klikki päevas, vms) ning neil ongi õigus igasugusele eneseväljendusvabadusele,
sest nad lihtsalt vajavad eristaatust juba sellepärast, et klikke teatud arv
ööpäevas on. Ja samas kehtib neile sama õigus, mis saurustest kirjutajatele, et
nende suhtes tuleb olla alati ja igal juhul aupaklik ning muidu heade tavade
järgi kombekas ning seda isegi siis, kui nende endi avaldatud tekst sellele ei
vasta.
Lõpetada võiks
lausega, et kes neid tavasid ei järgi, sellel keeratakse arvamusliidrite, staarblogijate
või sauruste poolt nõude esitamisel igaveseks blogimaalima uks kinni või
ekskommunikeeritakse ja võidakse esitada moraalse kahju nõue.
Elagu Omad Mullid ja
mis sellest, et põrkumised Maailmaga võivad eluohtlikeks osutuda!
Lahe postitus. Lugesin kaks korda läbi ja siis veel eelmise postituse ja v-o hakkan vaikselt mõikama, kuhu koer maetud on. Kui endiselt mööda panen, siis loodan, et vähemalt pole viha pikk ;)
VastaKustutaMillegipärast tuleb mul enda arvamuse edastamiseks muusikaline võrdlus :)
Ehk siis kui lähtuda bloginduses ajalisest faktorist - andes sellega teatud ajaühiku eest nö võimu/õiguste punkte - siis tähendaks see seda, et me paneme ühele pulgale (veidi utreeritult, aga siiski) Meie Mehe ja Arvo Pärdi. Mõlemad on teinud kaua oma muusikat. Mõlemad on tunnustatud oma ringkondades. Pärt klassika mõttes kauategev ja Meie Mees süldi mõistes kauategev. Minu arvates ei ole need siiski samaväärsed. Mõlemaid on vaja, aga ma ei arva, et Meie Mees peaks suures pildis omama samasid õiguseid, mis Arvo Pärt.
Lahendus. Minu meelest taoline ajaline või ka mõjuvõimu järgi õiguste jagamine oleks meie tänase ühiskonna koopia ja see ei ole minu arvates ideaal, mille poole peaks püüdlema. Ideaalid võiks olla tsipa üllamad, kui pelgalt "kroonide" jagamine ja "klasside" kehtestamine. Seda me muidugi inimestena oskame ehk kõikse paremini ja see on nö läbiproovitud tee, kuid mitte õige tee :)
Samas eks kõikvõimalikud "topid" jms on juba olemas ja nii ehk naa kuulatakse kõige enam seda, kes kõige kõvemini karjub. Mind paneb ikka muigama kuidas me kurdame eliitkoolide ja hariduse "topide" üle ja siis treime neid ikka ja jälle aina juurde...
See peab olema inimloomuses... See lõputu kordamine
minu jaoks aitab selgemaks saada või vajadust määratleda olukord, kus ma teemakäsitluse nn üle võlli keeran. mida absurdsema või jaburana ma selle enda jaoks sõnastan, seda klaarimaks pilt läheb. nii ka seekord.
Kustutasee välise tunnuse lisamine hõlmale, pähe, lehele, küljele vms on nii oluline, sest muidu ei saa ju keegi aru või siis et ongi kaugelt näha, pealegi siis seisab endal ka meeles. lisaks see inimkonna üldine janu olla milleski esimene, selle asemel, et oma võimete kohaselt areneda.
ahjaa, ma tulin veel selliste jaburuste peale, et igal ajaveebil võiks olla oma nn kodukord, millega enne lugemise või nn kommimisega alustamist peaks nõustuma, sest siis on alati teada, mis on ebasoovitav käitumine ja mis see endaga võib kaasa tuua. lisaks võiks nn kasuveebidele sisenemiseks olla sisenemismaks (no näiteks 0,10 senti, sest toimuvad tasuta loosid ja jagamised) ja warning: kui ebasoovitavalt reageerid, siis võetakse automaatselt Teie arvelduskontolt Y summa moraalse trahvina maha.
need piirid ja skaalad ja normid ja reeglid...kohe on olemas mugavustsoon, milles hea olla. muidu peab veel mõtlema hakkama ja otsuseid tegema. siis hea nõuda...
Ma olin sellest teemast täiesti kõrvale jäänud, aga viisin ka end algmaterjaliga kurssi. Ja tuleb tõdeda, et nalja rohkem kui porgandini.
VastaKustutaMeiesugused ei ole üldse selle teema sihtgrupp. Mulle meeldiks vist ka, kui turundusblogijad ja blogipeerud või elublogijad vms oleks nimetusega eraldatud. Siis võivad turundusblogijad teha koodeksi ja oma reglemendi ja turundusblogipolitsei, kes käib virtuaalselt näppu viibutamas või kumminuiaga peksmas.
Minu jaoks on blogi suhtluskanal. Siin võiks kehtida samasugused reeglid nagu mujal suhtluses. Kui ma kirjutan, et x on loll, siis võiksin ma julgeda seda ka näkku öelda. Kui ei julge, ei ole mõtet ka anonüümselt või bloginimeliselt siunata.
Kuigi isegi turundusblogijatele ühtseid reegleid ja tasusid määrata on üsna ajuvaba. Pigem on katusorganisatsiooni mõte kõigi ullikeste pealt lõivu teenimine, mitte kellegi "kaitsmine" või "manageerimine". Turundusblogijate tase on väga kõikuv. Katse neile mingit kirvega lajatatud kindlat tasu määrata ei saa kunagi õnnestuda. Aga muidugi katsetagu ja üritagu, kõrvalt hea itsitada.
mind ikka väga pikka aega kummitab selle teemaga seonduv: vastutuse ja tagajärgede adumine oma väljaöeldud, blogimaailma kontekstis siis avaldatud kirjapandud, sõnade osas. see kindlasti on osa eetikakoodeksi teemast ja ka blogimaailmast laiemas tähenduses. eks ma närin seda mõnes teises vaates mõnel teisel homsel edasi...ja igal juhul on see kommunikatsioon, kanalid vaid erinevad.
Kustutamõiste kaudu sisu eristamine võib ühel ajahetkel vajalikuks osutuda, nt lihtsama arusaadavuse mõttes. ilmselt tundub, et juba võiks alustada. trendiloomine võiks tegijatest endist alata, siis saaks endi jaoks sobiva sõnastuse. harrastusblogia või hobiblogija (icicic.. juhublogija, suhtlusblogija jne) ja turundus- või äriblogid oleks ka head nimed, kuid kahtlustan, et siis tunneks end häirituna ilmselt äriühingud ja korporatsioonid, et need suvalistest üksikisikust allhankijatega ühte patta pannakse. või mine sa tea. mingil põhjusel tahavad ikka olla ühed need nn tõelised tegijad olla ja eraldada end kui VIPe. ju siis inimloomusele omane.
minu isiklikust vaatest on blogi ka suhtluskanal, millel ei ole eraldi reegleid võrreldes minu päriseluga, st ma reaalses maailmas ei käitu teiste reeglite järele või siis pigem olen siin tiba suurema sisemise tsensuuriga kui välises maailmas.
minu arust enamus eraisikute poolt peetavad turundusblogide pidajatest ei saagi aru, et nad tegelevad äritegevusega ja sellest tulenevalt on neid teatud kohustused või ootused täita. ja enamus neist ei adu ka seda, et nemad on need, kes mittemillegi eest aitavad optimeerida toodete ja teenuste müüjate turundus- ja müügikulusid ning suurendavad kasumit. või on nad lihtsalt vähenõudlikud ja eesmärk on nn pildil olla.
igasuguste nn esindus- või katuseorganisatsioonide mõte on saada hääleõigus ja esindusvolitused. ja selle eest, et ikka heal tasemel esindatus oleks, tuleb ikka maksta. eesmärgiks on luua olemi jaoks kokkulepitud soodne keskkond ning säilitada väljavõideldud eriõigused. kas just ullikesed, ehk ka mugavad või muidu taipamatud, kes ootavad, et teatud summa maksmisel keegi nende eest ilma ende endi osaluseta ära teeb. nad ei adu reeglina muud, kui seda, et siis on kuuluvustunne loodud, väärtustamine olemas ja keegi teine tegeleb sellega, millesse ise panustada ei viitsi. tegelt on mitu mõõdet veel, kuid jätaks need ka mõneks teiseks homseks närimiseks.
igal juhul tänan kaasamõtlemise eest!
Me räägime siin kahte sorti blogijatest - äriblogijad vs niisama kirjutajad - aga tegelikult on ju hea hulk neid veebipäeviku pidajaid, kes vaid vahel harva pikivad postituste sekka mõne tootereklaami. Mistap jääks kahest erinevast blogija-määratlusest isegi väheseks, kas pole? Nii et peame ilmselt leppima sellega, et kõik nö. ühe mütsi all edasi oleme, terminiks "blogija".
VastaKustutakui liike palju, siis erinimetusi ei viitsita kasutada. piisab ühisnimetajast ja nii need linnalegendid ja müüdid tekkivad. miskipärast on mul tunne, et mingid nimetused tekivad küll, eriti, kui hea ja suupärane on. ma kategoriseeriks end mõnudega nt vaegblogijana:) staarblogija-tiitel juba on. küll neid tekib. elame-näeme, mis muud.
KustutaEks ma olen piisavalt eluvõõras ja võimalik, et just seetõttu ei resoneeru minuga mitte üks teps igasugused liigitamised. No selge, et kui inimene kirjutab ainult meigist, siis jah - las olla ilublogija. Või kui täheldab üles vaid enda joostud kilumeetreid - selge - personaalspordiblogi. Aga no sealt ei tule ka enamasti misket intriigi. Intriigiks kisub siiski "rosoljeblogijatega". Need kes soovivad sõna võtta alati ja kõiges. Mis puutub ärilisse tegevusse, siis mu meelest oleks seda asja kordades lihtsam regullida just firmade endi poolt - nagu ütlesin, ajagu jalad kere alt välja ja kui on kord juba nii tundlikud enda tasuta hapupiima suunal, siis neetud - tehke leping! :) Minu arvates on ebaeetiline luua tooteid üle andes kuvand nagu tehakse jumalikku head - tegelikult aga ollakse sisuliselt siiski vaid enda kopka peal väljas.
VastaKustutaMiks peaks hakkama blogija sellege oma ajunatukest vaevama? Ma ei mäleta, et porknal oleks olnud väiksematki probleemi talle niisama antud tooteid maha müüa. Probleem tekkis firmal. Seega - kui ei meeldi, siis regulli. Rääkida tänapäeval eetikast on tsipa ebaeetiline :D Sest no oleme nüüd ausad, milline firma saaks väita, et ta on lõpuni eetiline. Vaid lollid firmad ei tegele aktiivselt seaduseaukude otsimise ja nende ära kastuamisega. Võtame suvalise reklaami - see, et me oleme aastakümnetega harjunud hüperilustamise jms, ei muuda seda tegevust kuidagi eetilisemaks. Aga eks tegelikult saaks ka eetikat lahterdada. Kapitalistlik eetika on kindlasti tsipa teise maiguga kui filosoofiline eetika, mille peamine eesmärk pole kasum.
Ja no endiselt - parim näide elust enesest, et taoline asi ei toimi, on see sama suur "blogirahvad-ühinege" blogi ;)
Aga tõsi, arutamiseks on teema v-o tõesti tore.
Nii nagu ka räägitakse enne igat valimist, et äkki teeks seekord plakatid tsipa väiksemad ja mõtleks reaalsetele probleemidele... siis aga tulevad järgmised valimised ja oleme ikka selle sama "sara" ees :)
eetikal on tõesti palju tahke ja lähenemisi. ja eks mingis mõistes on igasugu kirjapandud nn sobiv käitumisviis norm, millega hinnatakse kellegi ütlemisi või tegemisi. olgu see siis formaalne või mitteformaalne. normid saavad vormi või heakskiidetud koodeksistaatuse siis, kui kuskil on pidev konflikt või siis ei suju asjad rahumeelselt.
VastaKustutaon ju terve hulk nn ühiskondlikke kirjutamata norme, mille põhjal tehakse järeldusi. ja reeglite koostamise alustab see, kellele on see kasulik või vajalik. kui nüüd blogimaailma vaadata, siis üldises pildis puudub igasugune vajadus, sest kogu tegevuste õiguskuulekus on erinevates õigusaktides, parimates praktikates ja mh ka ärieetika on täiesti olemas. Küll aga võiks kuskil olla võimalik lugeda nn enne ja nüüd tavadega või siis mida blogijad loevad ise heaks tavaks. mitte, et see kedagi kohustaks, küll aga oleks paljude jaoks selgitav ja ka ennetav.
iseeneselik kogunemine vaevalt blogimaastikult tervikuna aset leiab. koondumine tekib migis lõigus ilmselt aga küll. ka sellel erinevad põhjused. aga eks aeg anna arutust. antud ajalises kontekstis tekkitasin peale esmaseid mõtterongi üliabsurdseid võimalusi, et enda jaoks mingi selginemine saada.
mis on kummaline ja on iseloomulik inimkonnale, on see, et ongi vajadus koguneda nn samasugustel. ükskõik, mis see ühisosa on: huvi, mõtted, soovid, vanus, staatus vms. ja mingil hetkel tekib sellel nn kommuunil vajadus endi ja maailma vahele selge piir tõmmata, et nn võõrad ebamugavust olemises ei tekitaks. kunagi aegade hämaruses tekkisid nii ka nt gildid, klubid, seltsid jms. muidugi ka esindatuseküsimus. kuid nagu kirjutasin, et teema iseenesest on nagu kaleidoskoop, keera pisut ja ongi uus pilt ees!
teretulemast tagasi ja Head!
Võimalik, et see meie alateadvuslik kogunemise tung pärineb "koopa-ajast". Siis oli eluliselt vajalik koguneda - numbrites peituv jõud.
VastaKustutaJa üks väikene nüanss ehk veel. Mis puutub kõikvõimalikesse ettevõtmistesse, siis eks me jagune inimestena teoreetikuteks ja praktikuteks. Kummalgi omad plussid. Ja selge on, et nii mõnigi ettevõtmine ei ole ehk piisavalt läbi mõeldud, kuna see pole v-o "tegijate" tugevaim külg. Samas jälle kui palju on ideaalseid mõtteid meil kõigil, mis kunagi ilmavalgust ei näe. Ehk siis enda kogemusest tean, et kõrvalt on hea süva-analüüsida, aga tegudeni jõuab minusugune inimene harva :D
Teretulemast jah ja kõike kõige parimat!
viide nn koopa-ajale tundub asjakohasena küll. eks ole oma roll neil nn tegijatel kui nn teoreetikutel. ilmselt nende tasakaalustatud kooslus annab kõige parema tulemuse, kuid siis oleksime juba paradiisis.
Kustutama ikka ja jälle leian end küsimuse eest, et miks inimkond selle evolutsiooni kestel ikka põhiolemuselt samaks on jäänud. ükskõik, kui soodne seis arenguteks on, siis olemuse parandamisega oleme ikka alles kuskil eellasteaiaeas. ikka panevad meid peamiselt liikuma või kõnetavad enim füsioloogilised vajadused.
Inimesed poes ei suuda osta 0,5 senti kallimat piima, säästavad. Aga kui annetada vaja on siis 5 evroga saad osta osaluspileti, ostavad ei säästa.Karjas käituvad inimesed on olemuslikult lambad.
VastaKustutaeks nn karjas käitugi inimesed teistmoodi. ja aitamine on inimloomuses (annetamise kohta siis), mis on ju vaid hea. eks me kõik vaata hinnasilte ja teeme valikuid. keegi ei taha põhjendamatult suuremat summat välja käia. ma vaatan neid või hindasid peale nn võikriisi kampaaniat ja mitte ei osta. põhimõtteliselt. eks palju sõltu ka konkreetsest olukorrast ja olemisest. lisaks on ka võimalused erinevad.
KustutaHead!