Pidu meis enestes

...ja nii ongi

Arginädal oli sisemuse energiast nii tühjaks ammutanud, et ei jaksanudki reede õhtut nautida ja jäin raamat käes magama. Ülimalt harv juhus minu puhul. Ärgates oli selle eest täiesti puhanud olemine ja rõõm, kui teadvustasin, et tervelt kaks järgmist päeva on oma parema äratundmise järele sisustamiseks.

Tegelikult tuleb alustada töise naise puhkepäevaga, ehk siis tuleb elamisest kultuurikiht eemaldada. Pole jupp aega ise koristanud ja homse päeva puhul oleks kena, kui elamine värskelt koristatud oleks. Viimane kord avastasin, et kui koristamise intervall on mõõdukas, siis on see tegevus täiesti nauditav, rääkimata sellest, et tulemus on mõnus.

Kui enesetunnet üle jääb, siis on ilm täpselt selline, mis metsa meelitab. Kuigi ma kahtlustan, et peale koristaja puhtaks harimist viib tee täpselt voodini ja seal see ka lõpeb. Teisalt pole ju paha lõpetada puhkepäev koos raamatuga ja nautida olemist.

Õhus on tunda, kuidas inimesed suveks valmistuvad. Igasugu lõpetamised, sh kooli-aasta ja koolide ja puhkuse-ootused  jne. Eile otsisid koolist mind õpilased üles ja teatasid, et nad olid oma kursusega valinud lemmik-õpetajate TOP5 ja mul oli au kuuluda ka sellesse nimekirja. Mulle anti üle kaart ja tahvlitäis magusat, et ikka jaksaks.

Sellised hetked on ilusad. Panin koju tulles kaardi teiste samasuguste juurde. Ma vahel vaatan neid kirjapandud sõnu ja meenutan toredaid hetki. Mõne kursusega tekib kohe selline nn tihedam ja sügavam side ning aine lõppedes on kahju, et see otsa saab.  Ma pole ju nn täiskohaga  õpetaja või lektor, kuid kuidagi on nii juhtunud, et viimase 10 aasta jooksul olen ikka ja jälle sattunud erinevates koolides aineid lugema.

Õpetamine on minu jaoks õppimine. Eriti tänases maailmas. Inimeste eriilmelisus, võime asjadest aru saada ja erinevaid vaateid näha, see on väga äge. Ja õpetaja pole enam väga ammu autoriteetne kantslijutluse pidaja, vaid vahendaja, võimaluste lähemaletooja ja seoste loomise suunanäitaja. Iga aine lõppedes olen saanud juurde uusi teadmisi ja mõistnud, kui palju on kõike seda, millest ma veel midagi ei tea.

Lõpliku tõe kuulutamise ajad on jäädavalt möödunud. Just siis, kui oled õndsalt ohates finishijooneni jõudnud, et nüüd on selgus majas, siis tuleb järgmine nn Uus Versioon ja kõik hakkab otsast. Me elame igavese muutumise ajastul. Mis ühtepidi on põnev, kuid teisalt väga energiamahukas, laia vaatlusoskust nõudev ja mõistmist eeldav. Seetõttu on need harvad looderdamisehetked eriti magusad.

Head Laupäeva!