Teisipäev, 31. oktoober 2017

Aeg maailmade vahel (vol 2)

Eelmisel aastal samal päeval kirjutasin, et hingede aeg on saabumas ja piirid reaalsuse/irreaalsuse vahel on ähmastumas, sest pimeduse aeg on kohale jõudnud.  Lugesin veelkord Urmas Sutropi artiklit ja jäin hinge ja vaimu üle mõtisklema. Hing on täis/tühi ja Vaim on suur/väike. Huvitavad väljendid. Ja viited sellele, et Uku Masingu järgi muutus hing naiselikuks ja vaim mehelikuks.

Pimeduse aeg teeb meid kõiki tiba teistsugusemaks kui kevadest sügiseni oleme. Kõik muutub pehmemaks, piirid ähmasemaks, inimesed aeglasemaks ja leebemaks, kuid ka kurvameelsemaks. Ja loomulik ka, energiakulu peab hoidma säästlikuna. Pimeduse aja eri on ka see, et peas vurab ringi rohkem nn ajatuid mõtteid. Õhtuti koju jalutades on tajud hoopis sügavamad ja teisemad, kui kevadel või suvel.

Panin küünlad põlema ja tunnen rõõmu heast muusikast, mõtetest ja soojusest enda sees. Meenutagem neid, kes on olnud ennem meid ja neid, kes tulevad peale meid...oleme kõik osa ühest Suuremast Pildist!


Head Hingede Aega!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...