Hommikune Jumalate Nektar |
Mõtlesin, et
alustan päeva vahelduseks teisel moel ja erroreid järgnes jadamisi. Sain aru,
et loomingulisus võib olla ka viga ning otsustasin päevale uue restardi teha. Pole
mõtet vastu tuult pressida. Lihtsam on
muster murda. Niisiis pakkisin end kokku ja vedasin välja. Õues on
ulmeliselt mõnus Suur ja Helge Sügis oma krabisevas ja kahisevas olemises.
Kulgesin poodi pikema tiiruga, et meeldiv kasulikuga sobitatud saaks.
Teine põhjus oli
ka väljaminemiseks. Hommik peab algama kahe kruusi kohviga, siis saavad mõlemad
silmad nägijaks ja aju seab end töökorda. Aga kohalikud hiired olid külmikust
piima ära tarbinud. Hommikune kohvi peab olema täpselt Õige maitsega.
Ärkamisega on lood sellised, et selles on omad rutiinid, mis käivitavad
mõttetegevuse ning valmisoleku töö tegemiseks. Ja kui tavapärasest jadast miskit
nihkesse läheb, siis võtab ärkamine ja töövõimeliseks saamine hulka pikema aja.
Olen aegade jooksul
teadlikult õppinud vältima võimalike harjumuste teket, mis tekitavad sõltuvust
ning mille toimumata jätmine või siis vales järjekorras toimumine teeb meele
pahaks. Siiani on päris hästi õnnestunud. See hommikune ärkamise rutiin on üks
vähestest, mis võib segaduse olemises tekitada.
Harjumuste
kujundamine on tegelikult täiesti lihtne, metoodiline ja järjepidev tegevuste
jada, kui seda teadlikult teha. Tuleb hoolega läbi mõelda, millist harjumust ja
milleks ning kas seda üldse on vaja.
Siis tuleb juppideks lahata soovitava harjumuse ajaline ja tegevuseline
ahel. Kõige parem on see kirja panna.
Suures plaanis on
niipidi, et ettevalmistamiseks läheb päevakene-paar (sisekaemuslik lähenemine,
et milleks ja kas üldse vaja on); siis tuleb ca nädalane rakendusfaas (mis
on kõige ebamugavam). Selle aja jooksul
saab kohendada harjumust sobivaks ning seejärel pole muud, kui ca kuu jooksul
teadlikult, püüdlikult ja järjekindlalt korrata. Nädal aega enda pidevat
jälgimist ja ohjes hoidmist on paras enesedistsipliini ülesanne, kuid samas ka
põnev. See, kuidas inimene ennast petta püüab ja moosima hakkab, see on
tõeliselt tore sisedialoog. Kehtib lause – loll on see, kes vabandust ei lea.
Kuskil kuu aja
jooksul muutub kõik teadvustamata tegevuseks ja ... ongi uus harjumus olemas. Harjumus kinnistub ca poole aasta
kuni aasta jooksul. Pärast seda on teda keerulisem muuta ja murda, kuid kui
samapidi tegutseda, siis võib ka kujunenud harjumusest vabalt lahti saada.
Oluline on siinjuures see, et endaga peab kokkulepe olema ja teadvustama selle
harjumuse tekitamise, muutmise või lõpetamise vajadust.
Ratsionaalne ja
järjekindel tegutsemine annab alati häid tulemusi. Oluline on vajaduse ja
teadvustamise äratundmise hetk leida. Üldse on endaga kokkuleppimine mahukas ja
keeruline tegevus, sest mugavustsoonis püsimise nimel leiutab inimene enda
jaoks geniaalseid põhjuseid. Ja seda
hoolimata sellest, et eesmärk, mida selle mugavustsoonist väljumise abil saavutatakse, on enda jaoks kasulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar