Esmaspäev, 10. oktoober 2016

Harjumuse Ori ja hommikune Õige maitsega Kohv

Hommikune Jumalate Nektar
Mõtlesin, et alustan päeva vahelduseks teisel moel ja erroreid järgnes jadamisi. Sain aru, et loomingulisus võib olla ka viga ning otsustasin päevale uue restardi teha. Pole mõtet vastu tuult pressida. Lihtsam on  muster murda. Niisiis pakkisin end kokku ja vedasin välja. Õues on ulmeliselt mõnus Suur ja Helge Sügis oma krabisevas ja kahisevas olemises. Kulgesin poodi pikema tiiruga, et meeldiv kasulikuga sobitatud saaks.

Teine põhjus oli ka väljaminemiseks. Hommik peab algama kahe kruusi kohviga, siis saavad mõlemad silmad nägijaks ja aju seab end töökorda. Aga kohalikud hiired olid külmikust piima ära tarbinud. Hommikune kohvi peab olema täpselt Õige maitsega. Ärkamisega on lood sellised, et selles on omad rutiinid, mis käivitavad mõttetegevuse ning valmisoleku töö tegemiseks. Ja kui tavapärasest jadast miskit nihkesse läheb, siis võtab ärkamine ja töövõimeliseks saamine hulka pikema aja.

Olen aegade jooksul teadlikult õppinud vältima võimalike harjumuste teket, mis tekitavad sõltuvust ning mille toimumata jätmine või siis vales järjekorras toimumine teeb meele pahaks. Siiani on päris hästi õnnestunud. See hommikune ärkamise rutiin on üks vähestest, mis võib segaduse olemises tekitada.

Harjumuste kujundamine on tegelikult täiesti lihtne, metoodiline ja järjepidev tegevuste jada, kui seda teadlikult teha. Tuleb hoolega läbi mõelda, millist harjumust ja milleks ning kas seda üldse on vaja.  Siis tuleb juppideks lahata soovitava harjumuse ajaline ja tegevuseline ahel. Kõige parem on see kirja panna.

Suures plaanis on niipidi, et ettevalmistamiseks läheb päevakene-paar (sisekaemuslik lähenemine, et milleks ja kas üldse vaja on); siis tuleb ca nädalane rakendusfaas (mis on  kõige ebamugavam). Selle aja jooksul saab kohendada harjumust sobivaks ning seejärel pole muud, kui ca kuu jooksul teadlikult, püüdlikult ja järjekindlalt korrata. Nädal aega enda pidevat jälgimist ja ohjes hoidmist on paras enesedistsipliini ülesanne, kuid samas ka põnev. See, kuidas inimene ennast petta püüab ja moosima hakkab, see on tõeliselt tore sisedialoog. Kehtib lause – loll on see, kes vabandust ei lea.

Kuskil kuu aja jooksul muutub kõik teadvustamata tegevuseks ja ... ongi uus harjumus olemas. Harjumus kinnistub ca poole aasta kuni aasta jooksul. Pärast seda on teda keerulisem muuta ja murda, kuid kui samapidi tegutseda, siis võib ka kujunenud harjumusest vabalt lahti saada. Oluline on siinjuures see, et endaga peab kokkulepe olema ja teadvustama selle harjumuse tekitamise, muutmise või lõpetamise vajadust.

Ratsionaalne ja järjekindel tegutsemine annab alati häid tulemusi. Oluline on vajaduse ja teadvustamise äratundmise hetk leida. Üldse on endaga kokkuleppimine mahukas ja keeruline tegevus, sest mugavustsoonis püsimise nimel leiutab inimene enda jaoks geniaalseid põhjuseid.  Ja seda hoolimata sellest, et eesmärk, mida selle mugavustsoonist väljumise abil saavutatakse,  on enda jaoks kasulik.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...