Mõtted Mõttepuult (vol 3)

... et siis kumb?

Kannatlikkus. Väga mitmetähenduslik sõna. Sellel on isegi laiskuse ja tibakene uimasuse varjund olemas. Milline Inimene on kannatlik? Kas see, kes käredalt kohe ei reageeri või see, kes laseb asjadesse sekkumata kulgeda neil omi radu pidi või hoopis ignorantne Inimene, kellel on toimuvast üsna ükskõik?

Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et kannatlik on:  kõike rahulikult taluv, närviliseks v. kärsituks muutumatu, pikameelne; rahulikult, ilma rabistamata tehtav. Seega on vast asjakohane sünonüüm pikameelne (ka Sünonüümisõnastik väidab sama).

Jäin definitsiooni sisu üle mõtlema. Kas ikka on võimalik pikameelsena KÕIKE rahulikult taluda? Kahtlane. Sellised ultimatiivsed sõnad definitsioonis ei mõju veenvalt.

Kui mõtet edasi heietada, siis võib väita, et omadussõna kannatlik on pigem seotud inimese temperamendiga, ehk siis tuleneb seespoolt. Koleeriline inimene ilmselt kannatlikkusega ei hiilga. Samas, kas kõik flegmaatikud ja melanhoolikd on kannatlikud? Ja millises olukorras inimene kõike talub või ei muutu närviliseks?

Ja siis - kas kannatlikkus on nn HEA omadus? Ilmselt oleneb kontekstist. Kas mulle meeldivad kannatlikud inimesed? Kui kasutada samas küsimuses sünonüümi, siis justkui tähendus muutub? Kas mulle meeldivad  pikameelsed inimesed? Pikameelsusel on kuidagi aeglane ja veniv alatoon. Mhhh?

Kas ma ise olen kannatlik/pikameelne? Ilmselt sõltub olukorrast. Üldiselt toimub torm veeklaasis siis, kui mitu ebasoodsat asjaolu kokku langeb. Ja millest kannatlikkus sõltub? Kas ainult iseloomust? Sisemistest tasakaaludest? Olukordadest? Teiste inimeste käitumisest?

Kas kannatlikuse puhul on asjakohane tõmmata paralleeli rahumeelsusega või oleks see võrdlus liiast? Kui ma enda peale mõtlen, siis ma ise arvan, et olen suures plaanis nii kannatlik kui ka rahumeelne, kuid harvem pikameelne. Isiklikus vaates ei kasutaks ma enda puhul kannatlikkust ja pikameelsust sünonüümina.

Kuidas Teil on? Kas olete kannatlikud või pikameelsed või rahumeelsed?