Esmaspäev, 3. oktoober 2016

Aeg Iseenda jaoks

Kas Aeg minu või Mina aja jaoks?
Kuldne sügisilm, karge õhk ja kohviaroom sõõrmeid paitamas ning nentisin, et jälle on üks nädal algamas. Laste suureks saades avastan ikka ja jälle end Ajas, mis on ainult minu jaoks. See on mõnus, kui saad oma alustatud mõtted lõpuni mõelda; istuda ja tõusta just siis, kui seda ise vajad ja tegevused katkestamata ära tehtud. Aja mõõde on jälle muutunud.

Harjumusel on ikka väga suur jõud. Kui oled aastakümneid harjunud madalstardis elama ja siis saabub aeg, kus seda enam vaja pole,  siis tekivad sellised kummalised nn tühjad ajaaugud. Avastad end olemisest, kus tegemata tegevuste kuhi seljal kaela kangeks ei aja, kõrv ei püüa helisid, mis tegevuskurssi muutma suunaks jnejne.

Aega Iseenda  jaoks on väga vaja. Millega iganes seda ka ei täideta, on oluline, et see ajajupp ainult enda jaoks oleks. Inimesed on erinevad, kellele mida tõeliseks rahulolemiseks vaja on. Tähtis on, et see aeg iseenda jaoks, oleks täpselt sellise sisuga, mis hingele pai teeb. Siis on sisemised tasakaalud paigas ja maailm elamisväärne.

Ja siis jõuame ringiga tänapäeva kultuslause – mul ei ole Aega - juurde. Jutt või asi! Olen sellest ka eelnevalt kirjutanud, et selle väljenduse puhul on tegemist põhjendusega, miks midagi teha ei taheta ja enesepettuse magusa hetkega, et mitte süveneda.

Lõpetuseks lugu sellest, kuidas ma mõned aastad tagasi viimase kursuse tudengitele loengut pidasin. Rühm, kellest juttu tuleb, õppis analüütikuteks. Jõudsin ettemääratud ajal ettenähtud kohta ja avastasin, et auditooriumis oli kohal 1 tudeng ja seegi teise rühma kuulaja. Ootasime kannatlikult akadeemilised veerand tundi ja ikka ei miskit. Tundsin rõõmu maastleitud vabast neljast tunnist ning tegin tööd.

Järgmisel korral kohtudes uurisin, et lugupeetud tudengid, miks teid polnud? Selgus, et päevastel tudengitel on seltsielu, huvialad, perekond, töö ja loengutes käimiseks lihtsalt aega pole. Kusjuures need loengute ajad olime esimeses tunnis kõik koos kokku leppinud, sh ka eksamiaja.

Soovitasin neil hakata raha koguma, et investeerida aja juhtimise koolitusse, kui nad seni ülikoolis omandatud teadmistega midagi peale pole osanud hakata. Kummastav olukord, kas polnud – hulk inimesi, kes on seadnud esimeseks tähtsuseks õppimise (mis täiskoormusega õppe olemus on), ei leia selleks aega, sest Elu tahab elamist. 


Head Aega!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...