aga nüüd ja miks Sa ennem ei öelnud? |
Alanud on selle
aasta teine kuu. Peagi saab talve selgroog murtud. Õhus juba on kevadet tunda
ja ka päevad on pikemaks saanud. Panen oma tänase päeva mõttekatked kirja.
Tänase aja inforohkes
elamises vajame aina enam selgitusi ja ennetavaid teateid. See on fragment, mis
mind paari päeva jooksul kummitanud on. St vajame teavet, mis ütleks, mis järgneb
ja miks see nii on. Andmed ilma kontekstita muutuvad infomüraks ja tekitavad
segadust ning sellest tulenevat saab küsimusi rohkem ning olemine ebakindlam.
Mõned selgitavad
laused päästavad hilisemast küsimustelaviinist ja/või arusaamatusest.
Ebakindlust meie eludes on palju ja kuna kõik on pidevas muutumises, siis on
selgitused alati asjakohased. Siin saab hea paralleeli tuua perekonna
logistikast. Kodus on alati keegi, kes teab, kes mis suunas on läinud ja millal
naaseb ning mis päevaplaanis on ning millega päeva lõpuks keegi valmis saab
ning kas kellelegiga on ettenähtud midagi koos teha.
Mäletan laste
kasvades neid nn viimase hetke karjatusi, kui kell üheksa õhtul avastab keegi,
et kooli on vaja mingeid kõrkjaid või kangast või tühje karpe või vesivärve
vms. Ilmselt on paljud vanematest hingeldades ennem magamaminemist poodi või
loodusesse või tuttavate poole tormanud, et laps saaks rahulikult järgmist
päeva alustada.
Ilmselt on päeva
sõnum infojuhtimine. Saabusin veidi aega tagasi ühelt töökohtumiselt ja üks
selle kohtumise järeldusi oligi sama, et kui oleks infot ennem teadnud, siis
oleks paljud küsimused olnud olemata ja oma tegemistega oleksime võinud olla
kaugemal. Tegime järeldused ja leppisime kokku infovoogude väikses
ümberkorraldamises.
Üks mõttejupp
kollitab mind veel, kuid pole olnud võimalust juurelda. See puudutab inimeste
suhtlemisvajadust ja nn minakesksust. Lühidalt: olen varasemast sagedamini
pidanud esitama küsimust, et miks ei püüta vaadelda tekkinud olukorda
distantseeritumalt või siis abstraktsemalt, nt kellegi teise vaatenurgast. St taandada
ennast enda jaoks segasest olukorrast ja mõelda, kas ka välise vaatluse tulemus
vastaks sellele ebamugavale sisetundele ning kas faktid teisest vaatenurgast
vaadatuna tunduksid samuti ebamugavust tekitavalt. See jupike vajab veel nn
seedimist.
Järgmised päevad
on tihedad ja oma mõteteni jõuan ilmselt alles nädala lõpuks. Soovin Lugejatele
helgeid hetki ja positiivseid kogemusi.
infovoogude ümberkorraldamine – lahe kaasaegne väljend, mulle meeldib:))
VastaKustutaKohe näha, et elame arenenud ühiskonnas:))
Muide, Tartu Ülikoolis saab tänapäeval õppida infokorraldajaks. Pärast lõpetamist oled pädev töötama infoga, seda kaustadesse jagama ning ühelt kettalt teisele kopeerima:))
http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/oppekavad/infokorraldus
vot eksole. Eesti keel on ikka vahva keel. Mul oli mingil ajal heaks tavaks lugeda võõrsõnaleksikoni, kui naerda tahtsin. Leidsin sealt huvitavaid sõnu, nt müsofiilia ja luhva tähendused pakkusid palju rõõmu:)
KustutaTallinna Ülikoolis on ka infoteaduste magistri- ja doktoriõpe ja Tallinna Tehnikaülikoolis e-riigi tehnoloogite ja teenuste magistratuur. TTÜs on doktoriõppes võimalik valida kinnitatud teemade osas enda jaoks sobiv. Nii et võimalusi kui palju.
Laura Põldvere on improvisatsiooni magister. Kui tema kulmu kortsutab või naeratab, siis Eesti SKP kasvab.
Kustutasiis tuleb teda (jt avaliku elu tegelased, kelle miimikast SKP suurenemine sõltub) motiveerida miimilise tegevusega tõsisemalt ja rohkem avalikustatumalt tegelema:)
KustutaKui on mingi probleem, mure jms soovitan soojalt end kujutada teise isiku silmade läbi. Tean omast kogemusest, et nii märkab hoopis teisi asju ja see aitab paremini olukorrale lahendust leida :)
VastaKustutajust. hea soovitus. tänan jagamast. distantseerumine aitab palju. näha uusi detaile, teist vaadet jms. ühtlasi on see ka teraapiline ja pidi empaatiavõimet arendama. Aga nagu ma ütlesin, et see jupike on mu peas veel nn toores ja tahab veel juurdlemist. kindlasti kirjutan sellest üks teine homme:)
Kustuta