Kolmapäev, 1. veebruar 2017

Aga nüüd ja kus Sa ennem olid?

aga nüüd ja miks Sa ennem ei öelnud?
Alanud on selle aasta teine kuu. Peagi saab talve selgroog murtud. Õhus juba on kevadet tunda ja ka päevad on pikemaks saanud. Panen oma tänase päeva mõttekatked kirja.

Tänase aja inforohkes elamises vajame aina enam selgitusi ja ennetavaid teateid. See on fragment, mis mind paari päeva jooksul kummitanud on. St vajame teavet, mis ütleks, mis järgneb ja miks see nii on. Andmed ilma kontekstita muutuvad infomüraks ja tekitavad segadust ning sellest tulenevat saab küsimusi rohkem ning olemine ebakindlam.

Mõned selgitavad laused päästavad hilisemast küsimustelaviinist ja/või arusaamatusest. Ebakindlust meie eludes on palju ja kuna kõik on pidevas muutumises, siis on selgitused alati asjakohased. Siin saab hea paralleeli tuua perekonna logistikast. Kodus on alati keegi, kes teab, kes mis suunas on läinud ja millal naaseb ning mis päevaplaanis on ning millega päeva lõpuks keegi valmis saab ning kas kellelegiga on ettenähtud midagi koos teha.

Mäletan laste kasvades neid nn viimase hetke karjatusi, kui kell üheksa õhtul avastab keegi, et kooli on vaja mingeid kõrkjaid või kangast või tühje karpe või vesivärve vms. Ilmselt on paljud vanematest hingeldades ennem magamaminemist poodi või loodusesse või tuttavate poole tormanud, et laps saaks rahulikult järgmist päeva alustada.

Ilmselt on päeva sõnum infojuhtimine. Saabusin veidi aega tagasi ühelt töökohtumiselt ja üks selle kohtumise järeldusi oligi sama, et kui oleks infot ennem teadnud, siis oleks paljud küsimused olnud olemata ja oma tegemistega oleksime võinud olla kaugemal. Tegime järeldused ja leppisime kokku infovoogude väikses ümberkorraldamises.

Üks mõttejupp kollitab mind veel, kuid pole olnud võimalust juurelda. See puudutab inimeste suhtlemisvajadust ja nn minakesksust. Lühidalt: olen varasemast sagedamini pidanud esitama küsimust, et miks ei püüta vaadelda tekkinud olukorda distantseeritumalt või siis abstraktsemalt, nt kellegi teise vaatenurgast. St taandada ennast enda jaoks segasest olukorrast ja mõelda, kas ka välise vaatluse tulemus vastaks sellele ebamugavale sisetundele ning kas faktid teisest vaatenurgast vaadatuna tunduksid samuti ebamugavust tekitavalt. See jupike vajab veel nn seedimist.

Järgmised päevad on tihedad ja oma mõteteni jõuan ilmselt alles nädala lõpuks. Soovin Lugejatele helgeid hetki ja positiivseid kogemusi.

6 kommentaari:

  1. infovoogude ümberkorraldamine – lahe kaasaegne väljend, mulle meeldib:))
    Kohe näha, et elame arenenud ühiskonnas:))

    Muide, Tartu Ülikoolis saab tänapäeval õppida infokorraldajaks. Pärast lõpetamist oled pädev töötama infoga, seda kaustadesse jagama ning ühelt kettalt teisele kopeerima:))

    http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/oppekavad/infokorraldus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vot eksole. Eesti keel on ikka vahva keel. Mul oli mingil ajal heaks tavaks lugeda võõrsõnaleksikoni, kui naerda tahtsin. Leidsin sealt huvitavaid sõnu, nt müsofiilia ja luhva tähendused pakkusid palju rõõmu:)

      Tallinna Ülikoolis on ka infoteaduste magistri- ja doktoriõpe ja Tallinna Tehnikaülikoolis e-riigi tehnoloogite ja teenuste magistratuur. TTÜs on doktoriõppes võimalik valida kinnitatud teemade osas enda jaoks sobiv. Nii et võimalusi kui palju.

      Kustuta
    2. Laura Põldvere on improvisatsiooni magister. Kui tema kulmu kortsutab või naeratab, siis Eesti SKP kasvab.

      Kustuta
    3. siis tuleb teda (jt avaliku elu tegelased, kelle miimikast SKP suurenemine sõltub) motiveerida miimilise tegevusega tõsisemalt ja rohkem avalikustatumalt tegelema:)

      Kustuta
  2. Kui on mingi probleem, mure jms soovitan soojalt end kujutada teise isiku silmade läbi. Tean omast kogemusest, et nii märkab hoopis teisi asju ja see aitab paremini olukorrale lahendust leida :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. just. hea soovitus. tänan jagamast. distantseerumine aitab palju. näha uusi detaile, teist vaadet jms. ühtlasi on see ka teraapiline ja pidi empaatiavõimet arendama. Aga nagu ma ütlesin, et see jupike on mu peas veel nn toores ja tahab veel juurdlemist. kindlasti kirjutan sellest üks teine homme:)

      Kustuta

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...