laupäev, 3. september 2016

Tarkus – mis loom see on ja kuidas seda süüakse?

tarkusepuu kasvatamine
Mõisted erinevates valdkondades võivad tähendada erinevaid asju ja võrreldes argipäevase kasutamisega erineda harjumuspärasest sisust. 

See loob vahel olukorra, kus üks räägib aiast ja teine aia-august. Keda me üldse peame targaks? Kas inimest, kes teab palju või inimest, kes oskab neid teadmisi oma eesmärgi vankri ette rakendada?

Mulle meeldib “tarkuse” mõiste sisu infoteaduse tähenduses: tarkus on võime suurendada efektiivsust; lisab väärtust, mis nõuab vaimset tegevust, otsustamisvõimet ja arusaamist ja millega kaasnevad eetilised ja esteetilised väärtused on igaühe puhul eripärased ja personaalsed.

Inimesel võib ju palju teadmisi olla, aga kui nad jäävadki vaid teadmisteks, st nendega miskit peale ei hakata, siis pole see nii väga tarkus ju. Ja sealt edasi mu üks lemmikväiteid, et laiskus on edasiviiv jõud. Inimene poleks kunagi ratast leiutanud ega tuld kasutusele võtnud, kui ta laisk poleks olnud.

Lõpmatult efektiivsust tõsta pole võimalik ja mingis kontekstis pole ka vajalik. Seda näitab hästi tehniliste võimaluste ja inimese võimetus nende kiirete muutustega kaasa minna. Kui mõelda selle üle, palju me tehniliste seadmete võimekusest ära kasutame – väga väikest hulka. Kui ikka lõpp-kasutaja muutusteks valmis pole, siis võib seade olla üli-äge ning teha kõike, kuid kasutatakse ikka vaid selleks, milleks valmis ollakse.

Nii et kõik taandub ikka sellele, et võimalikult vähese vaevaga võimalikult parem tulemus enda jaoks saavutada. Tarkus on teha tegevusi enda jaoks õigel ajal ja õiges järjekorras. Ja kui mõelda enda jaoks välja, mida see Õige tähendab, siis on juba hunnik ressurssi kokku hoitud. Ja maastleitud Ajaga saab midagi meelepärast ette võtta. 

Selline mõtisklus siis tänakseks.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...