tarkusepuu kasvatamine |
Mõisted erinevates valdkondades
võivad tähendada erinevaid asju ja võrreldes argipäevase kasutamisega erineda
harjumuspärasest sisust.
See loob vahel olukorra, kus üks räägib aiast ja teine
aia-august. Keda me üldse
peame targaks? Kas inimest, kes teab palju või inimest, kes oskab neid teadmisi
oma eesmärgi vankri ette rakendada?
Mulle meeldib “tarkuse” mõiste
sisu infoteaduse tähenduses: tarkus on võime suurendada efektiivsust; lisab
väärtust, mis nõuab vaimset tegevust, otsustamisvõimet ja arusaamist ja
millega kaasnevad eetilised ja esteetilised väärtused on igaühe puhul
eripärased ja personaalsed.
Inimesel võib ju
palju teadmisi olla, aga kui nad jäävadki vaid teadmisteks, st nendega miskit
peale ei hakata, siis pole see nii väga tarkus ju. Ja sealt edasi mu üks lemmikväiteid,
et laiskus on edasiviiv jõud. Inimene poleks kunagi ratast leiutanud ega tuld
kasutusele võtnud, kui ta laisk poleks olnud.
Lõpmatult
efektiivsust tõsta pole võimalik ja mingis kontekstis pole ka vajalik. Seda
näitab hästi tehniliste võimaluste ja inimese võimetus nende kiirete muutustega
kaasa minna. Kui mõelda selle üle, palju me tehniliste seadmete võimekusest ära
kasutame – väga väikest hulka. Kui ikka lõpp-kasutaja muutusteks valmis pole,
siis võib seade olla üli-äge ning teha kõike, kuid kasutatakse ikka vaid
selleks, milleks valmis ollakse.
Nii et kõik
taandub ikka sellele, et võimalikult vähese vaevaga võimalikult parem tulemus
enda jaoks saavutada. Tarkus on teha tegevusi enda jaoks õigel ajal ja õiges
järjekorras. Ja kui mõelda enda jaoks välja, mida see Õige tähendab, siis on
juba hunnik ressurssi kokku hoitud. Ja maastleitud Ajaga saab midagi
meelepärast ette võtta.
Selline mõtisklus siis tänakseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar