pühapäev, 11. detsember 2016

Vähem, kui kaks nädalat pühade alguseni

puhkus pole enam kaugel...
Vähem kui kahe nädala pärast hangub maailm ja ärkab reaalsusesse, kui hunnik ilutulestikku on taevasse lastud. Seega aastalõpuhullus saab otsa tiba vähem, kui kahe nädala pärast. Kaubanduskeskustest on juba kuu aega targem ohutusse kaugusesse hoida, et kärudega jalust maha ei sõidetaks ja kassasabas kilomeetristes järjekordades ei seisaks.

Omandasin aastaid tagasi harjumuse alates novembri keskpaigast poest vajalike ostude järel käia kas hommikul vara või õhtul ennem sulgemist. Tarbimisühiskond ei ole päris my cup of tea.  Olen erakordselt laisk ostleja ja teen seda siis, kui enam muud võimalust üle ei jää.

Leppisin lastega kokku, et seoses miinuste tootmisega sellel aastal jäävad kingitused sümboolseks pakiavamise rõõmuks. Kolme kuuga ikka kaheksat kuud miinuste tootmist ei balansseeri, pinguta palju tahad. Seda võiks ma teha siis, kui täiesti terve oleks, kuid ka siis oleks see üsna üleinimlik pingutus.

Sümboolsed kingitused kaevasin sedakorda e-Bay’st, mis on tõeline imede ait, kui vaid aega otsimiseks on. Mida kõike sealt leida ei või. Pealegi tuleb kogu kaup pea koju kätte, kui suurus sobilik postkasti panemiseks on. Käsitöö on ka valmis, mis pakkimisele ja päkatsite kotti laialikandmisele mõeldud on.

Sellel aastal on elamine kuidagi jõululahjaks jäänud.  Kodukaunistamiseks pole palju aega jäänud, aga traditsioonilise jõululaua äärde istumiseks jõuan ka elamisse tingel-tangeli ära paigaldada. Järgmisel nädalavahetusel võikski kuuse tuppa tuua. Proovisin lastele selgeks teha, et asendaks päriskuuse kunstkuusega,  oleks ratsionaalsem, kuid läbirääkimised lõppesid minu ettepaneku mahahääletamisega.

Mul oli tunne, et nii ebapopulaarse pakkumisega pole ma ikka väga kaua esineda suutnud. See pettunud häälega venitatud sõna – eeeemaaaa.... – lõikas lausa kõrvu. Keskmine Laps teatas õpetaja laurilikult, et kui maastlaeni kuuske ei taha tuua, siis tooks väiksema, aga et ikka päris oleks. Võta siis kinni, kui suurelt lapsed enam lapsed pole. Kui on traditsioon, siis ikka olgu aegade hämaruseni. Nii et, las siis ise toimetavad. Mulle jääb nautimise rõõm.

Sellel aastal on kolm korda kaks laste asemel laua ümber kaks korda kaks last ja Nööp. Ühe lapsega tuleb telesilda teha, et kodune tunne terviklik oleks. Nööbile peaks pühendama terve peatüki, sest vanaemaks kasvatakse samamoodi nagu ka emaks. Superägedad kogemused. Naised, kui te arvate, et ema on äge olla, siis oodake, kui vanaemaks saate. See on midagi müstilist. Kui emana on argipäevad ja pühad, siis vanaemana on vaid pühad. Ja ma olen ainult pool neli aastat vanaema olnud, aga need on olnud sama tervistavad vaimselt kui eelnevad pea 28 aastat emana. Ma loodan, et see on vaid algus ja neid aastaid ning kogemusi tuleb järgmisi ja piisavalt.

Kui traditsiooniline kogupere jõulusöömaaeg on läbi, siis algab puhkus. Ma kriipsutan päevi, et sellesse õhtusse jõuda. Kogu olemus nõuab puhkust ja järelejäänud energiakogusega peab ettevaatlikult ringi käima. Kuigi jäänud nädalad on täis positiivseid toimetamisi, siis ikkagi eeldavad need teatud koguse energia kulutamist. Nii et olen tubli, tark ja osav ning peagi on käes see helge hetk, kus kõik minu jaoks olulised lähedased inimesed on koos nagu korralikus kogupere jõulufilmis. See on mõnus olemine ja seda olemist tasub oodata õnnis ilme näol.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...