Harjumuse Ori ja hommikune Õige maitsega Kohv (vol 2)

oma Aeg

Päeva alustamisel ühe silma avamisega kolis pähe mõte, mis täna vaja teha on? Niipalju siis sisemisest teadlikkusest, et on puhkamise aeg.  See ürgsem osa endast ikka tahab sissetallatud rütmi jätkata: kui on paar päeva puhatud, siis järelikult järgmiseks tuleb töine päev. Selle peale avasin teise silma ka ja selgitasin sellele sügavamale osale endast, et tegelikult on puhkamine alles alanud. Liigutasin teki all varbaid ja tundsin olemisest rõõmu.

Ilmateade lubas jätkuvalt vihma. Sellise sügava novembrikuise ilmaga sobib hästi metsas jalutamine. Kui ma end toast välja viitsin kangutada. Kuigi sellega pole ka kuhugile kiiret. Homme on ka päev. Pean laskma organismil puhata seni, kuni ta kisama hakkab, et liiguta mind, liiguta mind. Vot, see ongi kõige magusam selle omas tempos olemise juures, et pole olemas ühtegi tegevust, mis algab sõnaga PEAB.

Kõige mõnusam harjumus on hommikuse ärkamise juures õige maitsega kohv ja vaikselt voogav muusika. Harjumuste kujundamisest ja vabanemisest kirjutasin ma ühes vanemas postituses. Mul on üsna vähe harjumusi. Või siis niipidi, et ilmselt on mul neid küll ja veel, kuid peale mõne vähese, et takista nad mul elamist, st nende järgimata jätmine ei mõjuta mu meeleolu. Teate küll, nn õige koht istumiseks, õiged toidunõud söömiseks, rutiin magamaminemisel, väljumisel, tööpäeva alustamisel jnejne.

Uskumatu, kui palju detaile võivad meeleolu muuta. Olen proovinud leida neid väikseid ja positiivsust tekitavaid harjumusi, et siis, kui mingil põhjusel tusameelne olemine on, sellest väljuda. Mida Teie teete sellistes olukordades, kui väline november sissepoole hiilib? Peatate või lasete sel ennast üle võtta? Mina vana mässajana üritan sisemist olemist enda jaoks sobivaks keerata. Vahel lasen ka sellel mustal lainel üle  võtta ja vahel toimub see nii märkamatult, et ei saa arugi.

Kui ma end selles mustas laines loksumas tajun, siis esimene asi, mida võimalusel teen, on magamine. Alati aitab. Vahel keset päeva ei ole võimalust, siis kasutan küünlaleeki vaatamist, mõnda kiiremat meditatsiooni ja muusikat. Käimine aitab ka. Käimine ja muusika aitab igasuguse negatiivse meeleolu vastu. Ja muidugi haara-tõsta-aseta tegevused. Koristamine on universaalne tegevus, mille lõpetab pikk ja soe pesemisrituaal.

Tegelikult tuleb selgust saada, mis selle olemise algselt tekitas ja siis see põhjus neutraliseerida. Vastasel juhul on vaid tagajärjega tegelemine ja siis tuleb kogu see jama uue hooga ning täiesti ebasobival ajal tagasi. Regress on alati jõulisem. Kuid esmalt tuleb see negatiivsus endast välja saada ja siis saab alustada sisemise uurimisretkega. Kui iga päeva lõpus koondeid teha ennem uinumist, siis erilisi üllatusi ei olegi. Saab kiirelt igasugustele jamadele jälile ja need endast vabaks anda.

Tänase päeva lasen sujuvalt homseks saada, kui just ei tule sisemist vajadust metsa kooserdama minna. Väike sisemine virvendus metsaminemiseks on täiesti sees olemas, kuid vajadus lugeda ja lesida on hetkel suurem.

Head pühadeaja jätku!