Laupäev, 17. detsember 2016

Ealiste iseärasuste rõõmud

Päev algas soojalt ja hingekosutavalt. Sain kinnitust olemisele, et mul pole tegemist ajupehmenemisega, vaid lihtsalt ealise  iseärasusega, sest kui juba kirjutatakse, siis miskit ikka tõele vastab ja kui ei vasta, siis see ilus vale sobib mu sisemise teadmisega suurepäraselt, nii et kõik on hästi.

Rahu iseendaga on saabunud vanusega, ehk siis tõesti nagu hea konjak: mida vanemaks, seda paremaks. Ja kui keegi ütleb, et ta kogu aeg ja alati endaga üdini rahul on, siis on ta kas erand, mis reeglit kinnitab või vale. Ikka on hetki, kus võiksid olla juuksed või jalad pikemad, silmad suuremad või kurvid loogelisemad, saavutused suuremad jnejne. Mingiks vanuseks sellised mõttefragmendid kaotavad oma teravuse ja tekivad aina harvemini.

Kellegi teise tulised reaktsioonid väljaütlemistele jätavad sisemuse täiesti külmaks ja pigem panevad muigama. Ah jaa, eriti tore on see, et sellist kärinal põlemaminemist mingit teemat arutades või kuulates enam ei toimu või see on see emotsionaalse süttimine oluliselt harvemaks muutunud.

Mis on tõesti tore, et kinnisilmi hakkad valima enda jaoks õiget ja sobivat outfit’i ning värvi õigetesse kohtadesse käsikaudu panema. Mis veel põnev, et täiesti külma kõhuga võib ka ilma igasuguse meigita kodust välja astuda. Kas ma 25sena seda ilma hoolega mõtlemata oleks teinud? Vaevalt. Kuigi loogiliselt võttes peaks ju vastupidi olema: 25selt ollakse lihtsalt nii ilus, et see värvidega katmine on justkui loomuvastane ja nt 50selt võiks väike värv õiges kohas ja toonis muuta näo säravamaks. Aga nii ma mõtlen täna.

Mis veel toredat on? Oma eesmärke sead selgemalt ja kindlamalt ning saavutad neid vähema vaevaga.  Siin seos ilmselt omandatud kogemustega ja teadlikuma käitumisega.

Oi, ja see....oskus tunda rõõmu pisiasjadest ning sellest, mis olemas on ja eesmärgi saavutamisest, mitte kohe ruttu ning pimesi järgmise järele haarates. Ilmselt ei ole enam adrenaliinilaksu nälg veres nii suur. Kirjutasin sellest ka oma postituses, kui poolele sajandile tagasivaadet tegin.

Ja mul täiesti pohlad, kui keegi ütleb, et vananedes tulevad kortsud ja nahk ei ole enam nii sile ning elastne jms. Selle eest on julgust ja tahtmist öelda välja, mida mõtlen; end mitte lasta häirida kellegi subjektiivsetest hinnangutest (üldjuhul, aga on ka erandeid); teha seda, mis sobib ja millal sobib ning jätta kõik tegemata, mis sisemusele sobimatuks või vastuvõetamatuks osutub.  Teate, A.Einstein (vähemalt väidetakse, et see tema oli) on öelnud, et: hoidke ennast negatiivsete inimeste eest. Neil on igale lahendusele probleem olemas.

Ja täiesti külmaks jätab see arutelu koht, et vabadus on illusoorne. Lõpetan ühe enda jaoks üle aegade meeldivama mõiste definitsiooniga – vabadus on tunnetatud paratamatus.


Hasta la vista, Baby!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kuidas ma ellu jäin

Tervitused kevadest minu armas, unarusse jäänud ajaveeb. Kevad on õhus, tuules ja päikeses, mida aina rohkem on. Kas kõik on hästi, küsivad...